Head lapsevanemad!
Eriolukord, kus koolid ja lasteaiad on kinni ei ole laste jaoks koolivaheaeg, kus saadakse kokku ja „hängitakse“ ringi või tehakse ühistegevusi kasvõi õues koos mängides või käiakse üksteise juures külas. Terve riik ei ole halvatud selleks, et lastel oleks vabadus teha mida nemad tahavad ning nad suhtuvad antud olukorda nagu koolivaheaega. Kui lastel ja noortel mõistust ei ole siis seda peaks olema teil endil, et teha lapsele antud olukord selgeks, et nemad ei pane ennast küll ohtu aga panevad ohtu oma vanemad, kes võivad ka endale teadmata olla riskigrupp, sõprade vanemad ja eriti vanavanemad või vanemad inimesed. See, et paljudel on selle näol tegu nagu kerge gripiga ja ollakse suhtumisega, et ei ole hullu siis peagi jõuame sinna, kus hakkame inimesi matma, kui ei suudeta levikut piirata nii nagu Itaalia. Ka sina oled valmis oma lähedasi või tutvusringkonnas inimesi kaotama, ilmselt paljude puhul küsimusega, kas sa oled valmis oma vanemaid-vanavanemaid kaotama (eriti need 60+ vanuses)? Kas sa oled valmis selleks, et pole võimalik arstiabi saada, sest arstid ja õed on haiged ning a la südamekirurg, kes saaks kellegi sinu pereliikme elu ootamatu juhtumi puhul päästa, istub kodus koroona karantiinis ning see läheb maksma sinu enda lähedase elu. Aga ilmselt jõuab see paljudele veidi rohkem kohale kui hakkavad tulema need esimesed drastilised tulemused. Hetkel on veel inimesi kelle jaoks tegu nagu naljaga ja mingi kerge viirusega kui asi on meil tegelikult alles algusjärgus. Minu arvates pisikese Eesti riigi puhul on iga inimhing kulla väärtusega ja meil ole võimalust kedagi kaotada. Mille ja kelle jaoks meil siis see eriolukord on?
On ju teada, et eriti teismeliste laste mõistus ei suudagi tihti asjadest aru saada ning nende mõttetegevus ei suuda toimida nii nagu täiskasvanu oma ja vaadatakse vanematele lolli näoga otsa küsides: „Kas ma pean nüüd kaks nädalat kodus istuma?“. Nende arusaam on, et sõbrad on ju terved ja midagi ju ei ole ning milleski nad ohtu näha ei oska ja võin kasvõi ühe selle ainukese sõbragagi kokku saada. Käes on olla hetk vanemana konkreetne ja kui vaja siis ka laste jaoks rahvavaenlane selle hinnaga, et ehk läbi sinu pere viirusest vaba püsides olekuga jääb keegi teine ellu ning viirus edasi ei levi ning saame sellele piiri panna? Ainuke kontakt peab jääma oma pere kontaktiks kui vähegi võimalik. Nagu meedias ka öeldud, et tegu on väga nakkava viiruse vormiga ja võib olla neid, kellel nähud eriti ei ilmne aga viirust kannavad ja levitavad. Kui sinu laps kodust välja läheb, kas sa tõesti tead mida, kus käib ja mida kellegagi teeb? Kas laps sõidab ühistranspordiga, kas laps käib poes, kas need teised lapsed sõidavad ühistranspordiga või käivad poes peale mida nad puutuvad kokku sinu lapsega, kas nad puhastavad käsi, kas nende peres on ehk kellegi viiruse peiteaeg ning lapse kannab seda edasi jne. Kui sa oma last ei näe või ta kodus ei ole, kas sa tõesti omad kontrolli selle üle kus ja kellega ning kuidas ta kokku puutub või mida katsub?
Juba ringlevad jutud kuidas noorte kambad koos linnapeal ringi hängivad, lapsed ühiseid koosviibimisi planeerivad ning üksteisel külas käivad jne. siis siin isegi ei ole viga lapses vaid lapsevanemas, kes ei suuda omada kontrolli ning ei suhtu asja olemusse tõsiselt. On palju vanemaid, kes ikkagi peavad homsest tööl olema ning nende teismelised kodus viibivad, kes seljataga tegelikult välja tahavad hiilida ja sõpradega olla. Kui laps on sellises vanuses, et suudab endaga toime tulla (vetsupaber on sul ju ostetud ja peput pühkida ta oskab) ja hakkama saada aga sa tead, et ta sind ei kuula siis jumala eest võta tal kasvõi võtmed ära ja pane kuni kojutulekuni kodus luku taha. Mina isegi pooldan, et politsei patrullib mööda linna ringi ning kui näeb noori siis võtab natist kinni. Mis kasu meil muidu nendest koolide ja riigipiiride sulgemisest ning reisikeeldudest on, kui lastele ei suudeta selgeks teha, et hetkel kodust eemale asja koos sõpradega pole?
Samuti kui te näete kuskil tuttavate lapsi kellegiga ringi hängimas siis võtke ja teavitage seda vanemat, kes ei pruugi ise teadlik olla, et laps kuskil ringi tõmbab kui tema tööl on. Paneb seda vanemat ka oma meetmeid veidi rohkem tõhusaks ehk tegema ja mõtlema. Laps on oma vanema vastutus. Laps ei suuda aru saada (kui ei selgitata), et ükspäev sul tööd ei ole, ükspäev pole raha, et süüa lauale osta või arveid maksta, et majanduslik olukord on riigis halb ning ühe inimese käekäigust või firmast sõltub väga paljude teiste inimeste käekäik ning kõik me oleme mingil määral üksteisega ühenduses. On ju juba praegu nii palju inimesi, kelle käekäik ja töö kannatab aga asi hetkel ilusamaks ei lähe.
Aga mitte, et mingi vangistusetunnet tekitada on ikkagi igati normaalne, et käiakse õues või kuskil looduses perega koos ja lapsed mängivad oma koduhoovis ja saab ka rattaga sõita aga seda kõike ilma teiste pereväliste inimkontaktideta. Tähtis, et saadakse aru, et pole aeg veeta sõpradega koos aega.
Lõpetuseks ütleks, et ehk suudate tegelikul lapsele läheneda sel teemal armastuse ja hoolivusega nii, et hundid söönud ja lambad terved. Leidnud selle õige nupu, nurga ja lähenemise nii, et ta lõpuks saab aru ning mõistab ning omavaheline suhtlus kannatada ei saa. Raske teismelistega küll teostada aga kui oma riigi tulevik sellest sõltub, et kuidas asjad meil edasi arenevad siis oled ehk sina ka see panus, kes on suutnud omapoolsed sammud teha. Ja kui saad siis panusta ise aega oma lapsega olemiseks, tegevuste väljamõtlemiseks nagu koos kokkamine, lauamängud, telli Fontenegro mängikaardid (sõbrad) mida lapsed saavad tegelikult ka kambakesi läbi videovestluse mängida ning sisulist ja targemat arutelu luua, ehk midagi kasulikku läbi interneti õppida, näiteks kuidas ise telefoniga filmida ja sellest video kokku teha jm. Praegu on parim aeg peresidemete tugevamaks loomisele ja ehk ka uute huvide oskuste avastamiseks.
Olge hoitud, püsige terved, hingame sügavalt sisse, võtame mõistusega ja säilitame rahu!
