Need kodused pildistamised on alati nii toredad. Omas keskkonnas on palju mugavam alati olla kui mujal. Pildistasin eelmisel aastal hulga koduseid sessioone, mida kõike kahjuks küll näidata ei saa aga oli hulgi vastsündinute sessioone, kui ka väikeste lastega pered, kes tahtsid loomulikke kodukeskkonnas tehtud pilte, mis kajastab seda igapäevast elu nagu seda elatakse. Oli ka neid peresid, kes tahtsidki võtta üles seda kaost, mis kodus oli, ilma piinlikkuseta kõike eriti korda teha ja salvestada seda päris elu piltidele.
Seda ehedat elu pildistada on alati teistmoodi, kui üritada neid väga väga kontrollitud portreesessioone teha. Omas olekus vabana olla on mõnusam, kui stuudios rangelt poseerida. Just need hetked, pisikesed kodused detailid ja päris emotsioonid ongi need midagi erilist ja omast. Kodu on alati see, kus on lihtsam olla. Vahel ongi kõige ilusam see, kui ei pea midagi üle mõtlema, vaid saab lihtsalt olla. Minu jaoks on need sessioonid alati erilise tähendusega, sest seal sünnivad kõige ausamad päris hetked.
Seekord selle sessiooni puhul me ei jõudnud eelmine aasta vastsündinuna beebit pildistada aga saime nüüd jaanuaris asja klappima, kui beebi on kahekuune. Aga just nüüd need esimesed naeratused ning ka silmad lahti maailma õppimas ja uudistamas on toredad hetked, mida kinni püüda.
