Armastus on hoitus. - see on see vaikne, igapäevane turvatunne, kui kaks inimest on üksteise jaoks päriselt olemas. Üksteise jaoks aja võtmises ja kohalolus. Minu jaoks on ka mehe armastuse näitamine naise vastu see, kui ta nõus tulema naisega pildistama ja sellega kaasa tulema. Mäletan kuidas üks mees ütles, et isegi kui ta polnud ise pildistamisele tulemisest vaimustuses siis teeb sa seda oma naise ja laste pärast, keda ta armastab, et kui on õnnelik naine ja laps siis on ka mees ise õnnelik.
Mulle on alati meeldinud näha paare, kus mees oskab hoida naist. Kus mees oskab puudata naist ja naiselt käest või ümbert kinni võtta. Siis kui näed, et see on mehe jaoks nii loomulik ja sa näed päriselt, kuidas naine on hoitud. Seda on nii ilus vaadata. Mul on silme ees üks aastate tagaune vaade, kui möödusime Niguliste kirikust ja seal ees, ühe ääre peal, istusid oma sellised 70-80 aastates välismaa paar ja kuidas see mees võttis oma naiselt ümber kinni ja teda hoidis. See kuidagi oli nii ilus, et see on mul eluks ajaks silme ees, kus ja kuidas nad seal olid ning iga kord kui sealt möödun tuleb see meelde.
Ja minu jaoks seostubki see puudutusega hoidmine turvatundega, et naine saab tunda, et ta on hoitud. Aga mitte, et see oleks ühepoolne, vaid ikka vastastikune, et ka naine oskab puudutada ja hoida. Puudutus on tunne, mis näitab armastust, hoolimist ja hoitust. Kasvõi see vaikne kodus möödumine üksteisest ja kerge puudutus, mis võib kanda endas tervet maailma.
