Kuna meedias hetkel lööb draamalaineid ühe tuntud blogija eksimus avaldada lehes ilmunud artikkel tasuta oma blogis ning olen ise tükk aega mõelnud, et kirjutan autorõiguse seadusest fotode puhul, siis tundub hetkel selleks ka õige aeg olevat. See tekst siin on lugemiseks kõigile, kes te kasutate fotograafide või kellegi teise tehtud pilte erinevates sotsiaalmeedia kanalites nagu FB, Instagram jm. ning enamus ei teadvusta endale, kuidas võib neid pilte kasutada.
Soovitan kõikidel tutvuda Eestis kehtiva AUTORIÕIGUSE SEADUSEGA (HTTPS://WWW.RIIGITEATAJA.EE/AKT/810714), mis kehtib kõigi kirjanduslikele, kui ka kõikvõimalikele loomingulistele teostele. Ise oskan ma rääkida ja tuua lihtsaid näiteid läbi oma töö millest kirjutangi.
Kui keegi loob midagi, siis alati jääb ta selle teose autoriks ja mitte kunagi ei kaota see inimene õigusi oma teosele. Seega kõik fotograafid või inimesed, kes on teinud pildi, on selle autor.
Fotograafi looming on tema pildid ning ilma fotograafi nõusolekuta, ei tohi tegelikult mitteühtegi pilti avalikult klient kasutada väljaspool isiklikku privaatruumi, kui pole vastavat kokkulepet. Kuigi tänapäeva ühiskonnas on muidugi loomulik, et sotsiaalmeedias inimesed kasutavad endast-perest pilte ning see õigus inimesel on ja just hea, et avalikustatakse (seda fotograafid tegelikult ka soovivad ning see on tunnustus nende tööle) aga kui inimest ennast või pereliikmeid peal pole ja on kellegi teise looming, siis selle pildi kasutamine ilma autori loata enam kindlasti ok ei ole ning kui ükspäev tuleb postkasti kuri kiri rahalise hüvitisega, ei ole enam midagi kurta. Näiteks paljud inimesed leiavad, et pildid mis on niisama internetiavarustes üleval ja liikvel on vabalt kasutamiseks ja kui miskit meeldib võetakse-kasutatakse kodulehel, blogis või kasvõi Facebooki taustapildina. See on asi mida tegelikult teha ei tohi ilma autori nõusolekuta. Alles hiljuti oli näiteks Facebookis selline juhtum, kus hobifotograafide grupis, üks inimene postitas pilte enda nime alt, mis tegelikult polnud tema loodud pildid. Seekord pildi autor süüdistust või arvet ei esitanud aga väga tugeva negatiivse tagasiside ja kogemuse osaliseks too inimene sai, kes võõra teose oma nime alt avalikustas.
Aga sotsiaalmeedias kasutamisel tulevad tavaliselt sisse ka juba muud nüansid, millega inimesed ei oska arvestada ning mille peale tulla. Toon näiteks tänapäeval populaarsed Facebook ja Instagram. Suur osa inimesi arvavad, et kui nad on lasknud teha pildid, selle eest maksnud, siis kõik õigused igatpidi fotode kasutamiseks kuuluvad neile ning nad võivad midaiganes nende piltidega teha ka väljaspool privaatruumi ning kasutada kasvõi näiteks oma ärilisel Instagrami kontol. Tänapäeval populaarne Instagram näiteks, mis omab igasuguseid filtreid ja inimesed tõmbavad fotograafi poolt tehtud pildid sisse, lasevad läbi filtrite (ilma fotograafi nõusolekuta), mis muudab fotograafi loomingut on autoriõiguste rikkumine. Kui fotograaf on loonud mingi pildid (nagu maalikunstnik maali), siis see on tema nägemus sellest, milline see pilt olema peab ning järeltöötlusega ta selle oma loomingu parima tulemuse on ka leidnud. Samamoodi kipub aegajalt olema, kus klient otsib kuskilt internetist mingi filtri (värviline või mustvalge), laseb sellega pildi üle ning siis avalikustab selle FB. Täpselt samamoodi on ka pildi teistsuguseks lõikamine vastuolus sellele, mis on olnud fotograafi nägemus antud pildi terviklikkuse osas. See oleks umbes nii, et inimesele ei meeldi Leonardo da Vinci Mona Lisa maal sellisena nagu ta on ning otsustab talle vuntsid maalida või toonid maalil ära muuta ning lõigata pildilt välja ainult nägu.
Teiseks asjaoluks on fotograafi ära märkimine fotode juures. Näen seda palju oma töös, kus inimesed sotsiaalmeedias avalikustavad fotograafide pilte nendest endist või perekonnast jne. ning juures ei märgita ära fotograafi nime ehk selle autorit. Kui fotograafi nime pildi juures ära märgitud ei ole, siis tihti piltide all keegi ikka küsib, et kes on fotograaf ja isegi vahest on näha, et postitaja ei taha siis ka seda öelda. Kui avalikustatakse fotograafide pilte, siis elementaarne on, et juurde märgitakse ka nimi, kes pildid loonud on. Minul on näiteks kodulehel hinnakirja lehel ära toodud, et sotsiaalmeedias pilte kasutades tuleb juurde märkida Kadri Purje Photography ning enamasti kirjutan klientidele ka juurde. Osadel fotograafidel on aga stiil, et kui inimene sotsiaalmeedias soovib tema pilte avalikustada, siis annab fotograaf pildid, kus on tema vesimärk pildile lisatud, et on näha kelle loominguga tegu on. Täpselt samamoodi on ka fotograafi poolt tehtud piltide kasutamisega näiteks ajakirjades-raamatutes. Inimesed arvavad, aegajalt, et kui temal on oma isklikud fotograafi loodud pildid, et siis kirjutatakse juurde erakogu, siis nii see ei ole ja tuleb märkida juurde fotograafi nimi. Samuti autori õigused pildil ei aegu ja kui te avalikustate pildi(d) või lisate kasvõi aasta-kahe-kümne pärast sotsiaalmeediasse, siis ikkagi alati käib juurde fotograafi nimi.
Kolmandana võin välja tuua piltide kasutamine ärilistel eesmärkidel. Saan siin tuua ära paar isiklikku näidet. Pildistasin kord üht juubelit ühes köök-restoranis, kus nii muuseas tegin klientidele pilte ka interjöörist – söögilauast, toitudest, köögist jne. Pildid valmis, edastasin need klientidele. Kuna ma hakkasin seda kohta Facebookis ka jälgima, siis kusagil kuu aega hiljem oma üllatuseks jookseb seinal ette kuidagi väga tuttavate piltidega kollaažiga antud koha reklaam. Suureks üllatuseks oli firma võtnud ja kasutanud minul erakliendile tehtud pilte oma äri reklaamimiseks. Kuna omanik oli tuttav ja juubilar oli öelnud, et võib neid pilte kasutada, siis tegelikkuses nii teha poleks tohtinud. Ettevõte oleks pidanud minu poole pöörduma, et küsida luba või maksma eraldi reklaampiltide eest, et neid kasutada. Teine isiklik näide on, et kord olid mul isiklikus FB töö jaoks loodud toodete pildid. Minu sõbralistis olev kunstnik oli tõmmanud minult vähemalt ühe pildi alla, ilma minult küsimata ning lõi sellega FB reklaami oma koolituste jaoks. Seega, kui pildid on loodud eraviisilisena, siis mitte kunagi ei tohi neid kasutada edasi ärilistel eesmärkidel, kui selleks ei ole foto autorgia eraldi kokkulepet.
Seega soovitus on alati mõelda läbi, mida te mingite piltidega teete ja kus kasutate, eriti kui tegemist on piltidega, mida te ise teinud pole. Autoriõiguse seadus on hea lugemine ja kehtib paljude teoste puhul, mis annab ülevaate, mida kellegi teise teosega võib teha või ei või teha ning tasub ennast kurssi viia.