Milline rõõm on kevade saabumine ja see hetk kui saad hakata rahulikult taas õues looduses pildistama. Esimene selle aasta peresessioon õues sai aprilli teisel poolel tehtud, kui seesama pisike põnn sai ühe aastaseks ja oli ka just hakanud oma esimesi samme tegema potsatades ikka istuli maha ka. Need pisikesed on alati nii vahvad tegelased ja ega neid ju poseerima panna ei saa ning nemad elavad omas rütmis ning ongi vahva just seda päris ehedust ja emotsiooni püüda. Kohe kohe on saabumas ka emadepäev ja selliste piltide väärtus kasvab ajas ning ilus ka kodu seinale või riiulisse mõni perepilt panna.
Sellel sessioonil me ei teadnud, kas sajab vihma või ei saja ja oli see hetk kui üle käisid kogu päeva jooksul hoovihmad. Aga ilmataat oli helde ja andis sooja õhtu ja lähedalt läks üks vihmapilv mööda, mis paariks minutiks õrna tiba andis. Olen mõelnud, et aastate jooksul mil pildistanud olen on mul üldse vist olnud 3 korda kokku kui vihmase ilma tõttu on pidanud pildistamise edasi lükkama. Aga kes veel ei tea siis pilves ilm on parim pildistamiseks, sest siis on mõnus hajutatud valgus ja lauspäike ei ole teps mitte fotograafide sõber.
