Sünnitusmajade Fond tähistas oma 25 sünnipäeva kutsudes kokku oma sõbrad, toetajad, koostööpartnerid ja nõukogu Viimsi Artiumisse, et tähistada kooslolemise ja kontserdiga seni saavutatut. Fondi patrooniks on Sirje Karis, kes ka ilusa kõne pidas. Kontserdil esinesid Ivo ja Robert Linna, Margareth Mürk koos ansambliga C-Jam ning Tallinna Rotary Klubi segakoor ja paar koori veel (lisan kohe kui nimed teada saan).
Sirje Somelar helistas paar päeva enne üritust mulle, et kas saaksin tulla pildistama Sünnitusmajade Fondi üritust ja mahtus ilusasti graafikusse. Nii Sirje ( fondi nõukogu liige) kui Laine Randjärv (juhatuse liige) olid varasemalt minu Rotary klubiõed, seega oli mitmeid tuttavaid inimesi üritusel ees ootamas.
Aga ma jagan siin juures ka üht oma emotsiooni. Vahetult enne kontserdi algust haaras Laine mind kaasa, öeldes, et ma tahan sind tutvustada. Viis mind esiritta presidendiproua Sirje Karise juurde ning tutvustas mind nii fotograafina kui endise Rotary klubiõena. Ta tõusis oma kohalt püsti, andis sooja terekäe, öeldes paar toredat ja toetavat sõna ning oli siiralt huvitatuna selles hetkes kohal, silmad säramas peas.
Aga selle emotsiooni juurde tagasi, miks see mind ennast sügavalt kõnetas ja oli palju rohkemat kui siit sedasi lugedes. Fotograafina oled sa harjunud olema nähtamatu ja enamasti keegi sulle tähelepanu ei pööra. Kõik eeldavad, et sa tuled, teed oma töö ära, tihti sa inimestele ei meeldi, sest sa teed pilti ning lähed ära ja kuskilt tulevad pildid ning heal juhul öeldakse aitäh. Väga harva on olnud, kui on mainitud ja öeldud, kes meil fotograaf on. Seda, et fotograafina sind üldse ürituste olulistematele inimestele või külalistele kunagi tutvustataks enamasti kunagi ei olegi. Aitäh Laine selle eest. Minus tekitas see igathes tõeliselt sooja tunde, et ka mina olen oluline inimene.
Mulle avaldas siiralt muljet presidendiproua siiras ja soe olek inimesena, mitte positsioonina. See on koht, mis teeb minu jaoks inimese suureks kui ta suhtleb sinuga täpselt samamoodi täiesti tavalise ja lihtsa inimesena, olenemata sellest, et kas ollakse antud hetkes seal ehk kõige olulisemaks ja tähtsamaks inimeseks peetu. Lihtsuses ja inimlikkuses peitubki kõige suurem võlu.
Aitäh, oli tore olla osa sellest hetkest, mis jääb kestma piltide näol!
