Kolm erinevat vanust.
Kolm täiesti erinevat iseloomu.
Kolm erinevat maailma.
Ja üks ema.
Üks, kes peab seda kõike koos hoidma.
Kes kuulab kolme erinevat muret.
Kes lahendab kolme erinevat tüli.
Kes armastab neid kolme täiesti erineval moel.
Mõnel päeval on see vali.
Mõnel päeval on see täielik kaos.
Ja mõnel päeval on tunne, et enam ei jõua.
Kolm erinevat tuju ühel ja samal hommikul.
Üks tahab lähedust.
Teine tahab omaette olla.
Kolmas tahab, et teda kuulataks kohe ja praegu.
Ema roll ei ole glamuurne. See on logistika, kokkulepped, kompromissid, süütunne ja lõputu armastus ühes pakis.
See on küsimus endale õhtul: kas ma tegin täna piisavalt?
Aga siis on need hetked, kus nad on korraks kõik su ümber.
Üks veel hoiab käest kinni.
Teine juba natuke eemaldub.
Kolmas seisab kahe maailma vahel.
Ja sa saad aru, et see aeg ei jää seisma.
Sellised pildid ei ole ainult “ilus asi”. Need on paus selles hetkes. Võimalus korraks peatada see päris elu – koos selle kaose, naeru ja väsimusega.
Aastate pärast ei vaadata, kas päev oli perfektne. Vaadatakse seda, et me olime kõik koos.
Et selle kõige keskel oli üks ema, kes andis oma parima.
