Alustaks uut aastat armastusega ja hüppaks tagasi eelmise aasta imelisse 4. juuli suvepäeva, mil kaks hinge ennast üksteisega sidusid ning oma liidu notari juures allkirjaga kinnitasid. Eelmine aasta oli mul hulgi imelisi pruutpaare ja hetki nendega ning näitaks nüüd miskit ka teile.
Mõned hetked aga on erilisemad kui teised ka iseenda jaoks ja inimesed kasvavad aastatega ka enda jaoks kallimaks. Brittaga läheb ajalugu see aasta suvest juba tagasi oma 8 aastat, kui ma ta õe ning emaga Rotary’s klubiõed olime. Britta kutsus mind tookord salaja õe tüdrukuteõhtut pildistama ja sealt edasi olen ma pildistanud selle pere kõiki naisi nii tööalaselt kui eraviisiliselt kõiges. Õdede tüdrukuteõhtud, pulmad, ametiportreesid ja kõiki muid eraelulisi sessioone. Sellised pered kellega on aastate jooksul tekkinud täielik ajalugu on alati nagu vanad head ja armsad sõbrad, kellega ikka ja jälle on rõõm kohtuda ja koos olla.
Britta soovis pildistada ka registreermise päeval, kuigi suur pulm külalistega oli tulemas paari nädala pärast. Eelmine aasta üldse oli huvitav mitme pruutpaariga, et pildistasin pruutpaare nädal-kaks enne pulmi ja siis kohtusime taas pulmas. Otsustasime minna vanalinna pildistama ja meile sattus mõnusa õhulise pilvekihiga päev. Meie Tallinna vanalinn on ikka võrratult ilus koht ja kui sinna keskkonda paigutada kaks armunut veel lisaks siis hakkab tekkima muinasjutt. Ja tol juulikuu suvepäeval olid veel puud ja põõsad läinud täielikult õitsele oma imeliste valgete õitega.
Aga galeriis mustvalge pilt numbriga 36 on minu enda jaoks imeline ja üks lemmikumaid sellest sessioonist, millele ma panin pealkirja „Suudeldes inglit“. Otsustasin kinkida selle neile pulmapäeval suurena lõuendil. See muidugi oli mu enda jaoks nali, kui see üle tuli anda, millest ainult ma ise tean aga nüüd kirjutan 😊. Mul oli kõik plaan läbi mõeldud, et mida ma räägin ja ütlen. Tõin pildi, et üle anda aga õhtujuht Andres Torm ütles, et ta hoiab seda ise. Hakkasin mikrofoni rääkima, et pilt üle anda aga kui ma paar sõna sain öelda võttis Torm pildi ja keeras ümber, tõstis õhku ja astus laudade juurde ruumis ringi käima, et pilti kõigile külalistele näidata. Aga see ei olnud üldse minu plaani osa, et keegi näeb seda enne minu kõne lõppu kui annan ise selle pruutpaarile üle ning too hetk pühkis see mu peast kogu mu ilusa kõne ja ma olin seal nagu puuga pähe saanud iseenda sees. Kogu lugu oli peast pühitud ja midagi ma seal rääkisin aga kes seda enam mäletab aga pilt vähemalt üle sai ikka antud. Ega keegi teine aru ei saanud aga no ise seal seistes oli küll kerge paanika, et nüüd läks küll kõik sassi. Nii need lood ja legendid sünnivadki mida tagantjärgi meenutada ja omaette naerda.
Aga selle aasta suvel on veel kuupäevi saada pulmades pildistamiseks, nii et kui keegi veel otsib ja minu käekiri meeldib võib ühendust võtta.
