Ennast naisena tuleb tähistada ja see on tänulikkus enda vastu. Viis kuidas me endasse suhtume mõjutab meie vaimset tervist, enesehinnangut ja ka eluga rahulolu. Eluga rahulolu ei ole midagi, mis tuleb väljapoolt, vaid see tuleb meie sisemusest. Enese kaastunne ja oskus märgata enda tugevusi on seotud väiksema ärevuse ning tugevama eneseväärtustundega ning kui oskame ennast aktsepteerida ja tunnustada, ollakse sageli ka emotsionaalselt vastupidavamad ning tullakse paremini toime elu keeruliste perioodidega.
Psühholoogias on ammu märganud, et inimese aju kipub pöörama rohkem tähelepanu sellele, mis on valesti, puudu või vajab parandamist, kui sellele, mis on hästi. Evolutsiooniliselt aitas see meil ohtusid märgata ja ellu jääda, kuid tänapäeval võib see panna meid alahindama iseennast ning panna meid keskenduma rohkem sellele, mis on puudu, kui sellele, mis on olemas. Just seetõttu ei tule enda tugevuste märkamine ja enda üle uhkuse tundmine alati loomulikult, vaid vajab teadlikku harjutamist.
Uuringud on leidnud, et tänulikkuse praktiseerimine aitab tõsta eluga rahulolu ning vähendada stressi ja negatiivseid mõttemustreid. Kui märkame teadlikult seda, mis meie elus juba olemas on, suuname oma tähelepanu puuduselt küllusele. Ka enda teekonna, saavutuste ja kasvu väärtustamine on üks tänulikkuse vorm. Mõnes mõttes on enese tähistamine just teadlik vastukaal inimese loomulikule kalduvusele keskenduda sellele, mis vajab parandamist, selle asemel et märgata kõike seda, millega oleme juba hakkama saanud.
Enese tähistamine ei ole pealiskaudne tegevus ja see on meie oskus märgata mis meil kõik juba olemas on. Mitte see, et mida meil pole ning see puuduse tunne, millele tihti keskendutakse. Pigem märgata endas seda naist, kes on tulnud läbi raskustest, pettumustest, kaotustest, muutustest ja väljakutsetest selle naise märkamiseni, kes on õppinud, kasvanud ja edasi liikunud.
Sageli ootame seda erilist hetke, enne kui lubame endal tunda uhkust iseenda üle. Kui olen saavutanud mingi eesmärgi, kui olen kaotanud mõned kilod, siis kui lapsed on suuremad, kui ettevõte töötab paremini, kui elu muutub lihtsamaks. Aga tõde on see, et enamik meie elust möödub nende "siis"-hetkede ootuses ja me unustame ennast kõige selle sees tähele panna sest koguaeg elu juhtub.
Aga miks sa ei võiks tähistada ennast kohe praegu? Seda, et oled inimene. Mitte see, et sa oleks täiuslik, vaid lihtsalt naine kes on oma lugude, armide, kogemuste ja unistustega. Naine, kes on endiselt siin ja kes proovib, kes loob, kes armastab ning elab.
Oma elu, oma lugu, oma kogemust lood sa ise.
