Olin veel õhtul enne keskööd üleval (tegelikult hetkel kirjutan seda teile hommikuks ja kell ekraanil näitab juba 00.00), kui Instagrami heli koputas ning keegi oli mulle sinna kirjutanud. Võtan siis telefoni kätte, avan kirja, loen ning tunnen tänulikkust, et vahest võõrad inimesed mulle kirjutavad, kes pole mind kunagi kohanud ega minu kaamera ees olnud aga minu pildid ja jutud on kedagi päriselt puudutanud ühe hetkega. Vahest on kirjad mulle sellised, et ma ise loen ja nutan ning olen saanud neid ridu varasemalt ka teiega jagada. Ja see on kuidagi minu juurde ringiga tagasi tulemine ja energia saamine, et see millesse ma ise hingega panustan aitab ehk kellelgi iseendaga edasi minna ning ka minapildi suhtumist muuta ning näha kui tühine tegelikult see iseenda kehaga ülemõtlemine naistel on sest igaüks meist on unikaalne omamoodi iluga. Ja ärge arvake, et ainult naistel, meestel on ka oma keha osas tugevaid komplekse. Just loosimises üks naine kirjutas, et kui ta aasta tagasi mind jälgima hakkas siis oli ta täiesti kindel, et ta ei teeks endast elu sees buduaaripilte ning nüüd aasta hiljem mu tööd jälgides ja kõike jutte lugedes on ta veendunud, et nüüd tahab ta ka, mida taas vaikselt salaja omaette komplimendina võtsin, tundsin, et sain pai ning rõõmustasin. Vahest jooksen ma ju ise ka tühjaks ja sellised sõnad aitavad mind ka taas jalule. Nagu üks hiljutisi kliente, kes ootab oma pilte veel, kirjutas mulle siia lehele klientide arvustuse alla (kuhu väga vähesed minu juures käinud julgevad avalikult kirjutada ja hinnangut anda), et ma pidavat nii normaalne inimene olema, mis mind nii naerma paneb ning andis mulle hindeks 5+ 😂😜 Lihtsad asjad mis annavad samas palju tagasi ning tekitavad endas ka inimese tunde.
Palusin luba, kas võin seda Instagrami tulnud sõnumit ka näidata ning siin see pisike kiri on:
"Sattusin just Su fotokunsti avastama ja ma tahaks kuidagi lihtsalt Sind kallistama tulla. See töö, mida sa naistega teed. Need lood, need pildid... ma ei tea, kust need emotsioonid tulid, aga vaadates Instagramis su jagatud pilte ja lugusid nende juures.. pisarad lihtsalt voolasid. Nii paljud lood ja pildid puudutasid kuskil sügaval tasandil mind. Naist, kes ei suuda oma keha armastada. Pole kunagi vist suutnud seda täiel määral teha. On paremaid ja halvemaid aegu, keha on läbinud erinevaid eluetappe, nagu sa ka osavalt kirjutanud oled. Sinu pilte vaadates tuli meelde, kuidas kuus aastat tagasi oma suhte alguses soovisime elukaaslasega, et meie magamistoa seina ehiks buduaari stiilis pilt meist kahest. Alasti, aga mingil määral ikka kaetud - üksteise kätega vms. Tol hetkel jäi see unarusse, sest oma kodu meil veel polnud. Aega on palju mööda läinud, suhe on üle elanud erinevaid etappe.. oleme saanud oma kodu, sealjuures saanud hakkama ka ühe imelise väikese poisiga." Selline lihtne ja armas ning aitäh Sulle nende ridade eest 🥰.
Kuna mul siin lehel on taas suur hulk inimesi juurde tulnud, kes ei saa küll ööd ega mütsi aru mida ma siin praegu kirjutan ning millest räägin ning osad on loosimisega lihtsalt läbi sõitmas ja kohe lahkuvad kui võitu ei tule (vaatasin ka, et üle 200 inimese on need, kes pole viitsinud isegi Hiltoni loosimise osalemistingimusi läbi lugeda) aga kui on uutes inimestes seda väikest huvi siis minu piltide juures siin, Instagramis kui ka kodulehe blogist saab lugeda ja näha lugusid naistest, kehalugudest kui ka minapildi kujundamisest ning siis ehk saate ka aimu mis toimub.
Aga ega ma tegelikult väga ei taju kui palju on neid inimesi siin, kes päriselt jälgivad ning üldse oma seintel mu asju näevad sest kui postitust meeldivaks märkinud ei ole või kommenteerinud siis FB algoritmid jätavad paljude lehtede sisu ja postitused inimeste seintel näitamata. Üle 7000 inimese siin on, mis on ikka päris suur hulk ja ilmselt paljud ka mu kaamera ette ei jõua aga midagi on neid siia püsima jätnud. Ainuke asi läbi mille ma tajun, et naised (kui ka mehed, kes kirjutavad, et on mu töö austajad kui naistele salaja buduaarisessiooni kingivad) mind jälgivad on siis kui tulevad sessioonile ja neil on teada peast minu tekstid, jutud ja sõnad ning ahhaaa moment, et keegi ikka on olemas sealpool ekraani ka.
Eks vahest ikka ju oma inimestelt kuulen ka, et ah su tekstid on liiga pikad ja keegi ei viitsi neid lugeda ja tee lühemalt 🙈 a no ma muudmoodi ei oska, kui tuleb siis tuleb ja eks igaüks ise vaatab kas viitsib.Vaatan, et sai siin spontaanselt taas vist pikk, vabandust siis 😂. Kell näitab nüüd juba 01.15 öösel ja kui praegu loed siis olen selle hommikul postitanud.