Käis minu juures buduaarisessioonil millalgi üks naine, kes oli varasemalt töötanud erinevates meediaväljaannetes ning läks jutuks sessiooni ajal photoshoppimisest ja enda aktsepteerimisest ja minapildist. Ta ütles, et ta teab väga hästi kuidas ajakirjanduses Eesti tuntuid inimesi muudetakse ning siis tõi mulle ühe näite ühest väga tuntud Eesti lauljannast, kes ei pidavat mittekunagi olema rahul oma piltidega ning iga kord tuleb tema pilte Photoshop’iga muuta, kus ta ütleb, kas teha tema nina väiksemaks või põsed muuta peenemaks jne. Ütles, et kui ta nüüd sellest inimesest meedias pilte näeb siis käib alati kaasa mõte, et huvitav mis tal seekord piltidel muudetud on, sest see lauljanna pole kunagi iseendaga piltidel rahul. Minu jaoks on see nii selge näide iseenda mitte aktsepteerimisest ja ebakindlusest, samas kui ma seda lauljannat telekast esinemas olen näinud siis igati kena Eesti naine.
Puutusin siin vahetult enne koroona tulekut minapildi teemaga piltidel väga tugevalt kokku, kuna käisin palju eri firmades ametiportreesid pildistamas. Nii huvitav on näha kuidas inimesed on klammerdunud minapildi teemasse, et nad süvenevad enda puhul mingile detailile enda juures, mille nad enda jaoks kinnisideeks võtavad ning mida mitteükski teine inimene tähele ei pane aga enda jaoks on see tuhandekordselt üle võimendatud. Pildistamisel pilte näidates tuleb kohe välja, kus öeldakse, mulle ei meeldi enda puhul kunagi see või see asi ning see on esmane asi mida nad oma piltidel endast otsivad ehk siis otsitakse vigu mida enda jaoks on välja mõeldud. Mõni jõuab vahest juba enne pildi tegemist öelda, mis talle enda juures kõik ei meeldi ja kui sa pildi ära teed siis juba tead, et esmane on see sama asi mida ta kohe pildilt otsima hakkab ning sulle ütleb on seesama.
Kuna minu käekiri ja stiil on pildistada enamasti hästi loomulikke ja naturaalseid ametiportreesid päevavalgusega nii ((https://www.kadripurje.com/portree/)), et inimene jääks piltidele enamvähem nii nagu me teda näeme ja mina teda loomulikuna too hetk näen, siis hästi huvitav nüanss on asja juures see, et need pildid mis ma teen, näitavad enamasti inimest sellisena nagu ta on ning me võtame kõiki inimesi sellisena nagu nad on ning keegi teistes mingeid vigu ei otsi ega vaata nii nagu me iseennast vaatame. Me aktsepteerime teisi sellisena ning me ei ürita teiste välimust muuta ega näha, et vaat kui tal oleks hoopis nii ehk siis me ei analüüs enamasti teise inimese näo välimust nii nagu me iseenda välimust päevast päeva analüüsime. Kes peab enda juures veaks lõualuujoont, kes arvab, et ta põsed ei ole sellised nagu ta tahaks, kes arvab, et ta nina ei ole selline nagu peaks olema jne. aga need on asjad mida me ise oleme enda jaoks välja mõelnud ning endale sisestanud (mis tuleneb puhtalt iseenda võrdlemisest teistega) ning ise õppinud enda juures vihkama. Kui nüüd mõelda kui absurdne on mõelda, et teised inimesed süvenevad sinu enda näostruktuuri nii nagu sa ise seda teed ja kas sa ise tõesti käid teiste nägudes samamoodi vigu ja detaile otsimas nagu sa iseenda kohta teed? Võtame me ju teisi inimesi täpselt sellistena nagu nad loodud on ja suhtleme inimesega ju üldpildi vaate funktsioonis. Et kui me vaatame teiste inimeste pilte, et näe nende pildid on kõik ilusad, ongi see, et me oleme harjunud neid nii vaatama, mitte nii, et kui sa oma pildi ette võtad, käid kõik detailid sügavuti läbi, otsides mis kõik valesti on aga mida keegi teine peale sinu tegelikult ei näe ning mida sa endale ise ette kujutad.
Ma julgesin ühel pildistamisel ühele inimesele öelda, kes mulle ütles, et talle midagi enda juures ei meeldi ja sinna juurde käis raudpolt veendunud lause „et kõik vaatavad ja näevad“ ja olles sellest lausest nii üllatunud, et aus ja otsekohene nagu ma olen siiralt vastu, et kes sind piltidel niimoodi vaatab ja et keegi ei vaata ja näe sind niimoodi? Millele ta vastas täiesti veendunult uuesti, et kõik vaatavad ning ilmselt oleks tahtnud mind koos karvadega ära süüa. Ja see on nii tore näide, kuidas klammerdutakse kinni iseendas vigade otsimise ja nägemisega mõttemaailma, et kõik inimesed meid vaatavad, et meil on mingi viga küljes mida me ise endas näeme. Aga teate mis, teistel inimestel on täiesti suva kuidas sinu nägu on üles ehitatud – millised on su silmad, milline on su nina, millised on su põsed või põseloh või lõualuujoon jne. sest nii nagu me teisi inimesi võtame sellena nagu nad loodud on ja suhtleme nendega ikka siis täpselt samamoodi suhtlevad teised inimesed sinuga. Oma hirmud ja vead oleme me ise enda sees endale tekitanud ja see on meie endi ebakindlus, mis ei ole seotud mitte kuidagi reaalsusega. See, et sina oled võtnud suhtumise enda osas, et sa oled inetu ja kole on kinni ainult sinu mitteoskuses ennast armastada ja aktsepteerida sellena nagu loodus sind loonud on. Viga ei ole sinu välimuses, vaid viga on sinu mõtlemises.
Mulle endale ikka meeldib mõte, et kui inimesed tulevad minu juurde ja minu kaamera ette siis annavad nad endale võimaluse iseennast ausalt näha ning võtta vastu endas see unikaalsus ja ilu mis neis on, mida mina näen ja saan edasi anda nii nagu mina oskan. Loomulikult on fotograafe erinevaid erinevate käekirjade ning silmaga aga mina üritan anda edasi oma piltidega oma tõde ja kindlasti on inimesi, kes tunnevad, et mina pole nende inimene aga on ka neid inimesi, kes tunnetavad, et mina võiks see inimene olla, keda usaldada ennast pildistama ning nad tulevad minu juurde. Ja mittekunagi ei saa keegi öelda, et ta on ebafotogeeniline (mida ma ikka ütlen, et pole olemas sellist asja) enne kui ta pole endale päriselt andnud võimalust pildistada inimese poolt, kes teab mida ta teeb, mitte otsustada enda kohta suvaliste mobiilipiltide põhjal, et minust ei saa teha. Pildid sünnivad ikka kahe osapoole vahelises koostöös ning olenevalt koostöö soovist ja tahtest saab kätte ka lõpptulemuse. Professionaalse fotograafi käe all tehtud pildid on alati midagi muud, kui kõik muud suvalised telefoni ja seebikarbi pildid, millega võib tõesti mõne inimese minapildi nägemise väga ära rikkuda ning inimene tekitabki arusaama, et tema on piltidel kole.
SA OLED ILUS JUBA SELLENA KES SA OLED! Luba endale seda endas näha.