Meie elu juhivad piiravad uskumused, mille me tihti oleme kaasa saanud lastena. Lapse esimesed 6 aastat on see arengu aeg kus kõike ennast ümbritsevat imetakse sisse nagu käsnad. Enamus nendest uskumusest saame kaasa vanematelt või teistelt täiskasvanutelt, kes meid kasvatavad ning ümbritsevad. Meie alateadvus salvestab lapsena seda mida me teistelt kuuleme ja näeme läbi kogemuste toimuvat. Nendest moodustuvad mõttemustrid, mis talletuvad meie alateadvusesse ning hakkavad edaspidises elus meie elu juhtima nii, et me ei pruugi seda tähele panna või enamasti ei panegi tähele, kui me pole teadlikud oma mõtetest ja käitumisest. 


Näiteks lapsi, keda on üks vanem maha jätnud ja pere juurest ära läinud või ka surnud, on kogenud hülgamist. Täiskasvanuna aga luuakse suhteid, mis järjest püsima ei jää saamata aru, et lapsena oleme me sellest vanema ära minekust külge võtnud uskumuse alateadvusesse, et niikuinii inimene meie ellu püsima ei jää ja korduvalt kanname edasi mustrit, kus suhted purunevad, kuna sa oled juba eos alateadvuses otsustanud, et sind niikuinii hüljatakse. Sellest lähtuvalt on sinu aju programmeeritud ka vastava mustri järgi ka koguaeg toimima. Või näiteks keegi ütles sulle lapsena, et sa oled loll või ääretult rumal ja lapse aju fikseerib selle enda jaoks alateadvusesse ära tõena, sest aju ei tee lapsena vahet, mis on tõde ja mis kellegi teise välja mõeldud uskumus või õelusena öeldud lause. Edaspidises elus ollakse lähtuvalt sellest omaks võetud alateadvuslik uskumus, kus koolis ei lähe hästi ja mõeldakse, et ma ei saa hakkama, ma olen rumal, mina niikuinii midagi ei saavuta jne. Sama uskumus kannab meid edasi täiskasvanu ikka, kus me alateadvuses istub kinni ikka samas mustris, et mina ei saa hakkama, mina ei suuda, mina ei saa paremini, ma olen ju rumalam kui teised, ma ei oska jne.. Seesama ütlus, mis keegi ütles sulle lapsena on sinu aju enda jaoks fikseerinud tõena ja uskumusena mis juhib kogu sinu elu. Või keegi ütles, et sa oled ikka paks laps või vaata milline hamstrike sa oled või hoopis ema kodus räägib koguaeg dieeditamisest ja kaalu langetamisest või elab ainult meeletu trenni tegemise nimel on taas koht, kust laps võtab endale eluks kaasa ajju tõekspidamised, mis seostuvad arusaamaga oma kehast ja minapildist. Ka raha tõekspidamised tulevad tihti lapsepõlvest. On näiteks perekond, kus on vanemate vahel meeletult suur hoidmine ja armastus aga selle kõrval on raha see mida kunagi pole või on vähe ja lapse kuuleb seda vanematelt pidevalt. Sealt võetakse kaasa uskumus täiskasvanuna, et armastus on oluline ja hea aga raha on midagi negatiivset ja raha ei saa kunagi palju olla, rahast on koguaeg puudus, raha ei pea tulema kergelt, mina ei ole väärt paremat palka, raha on paha ja negatiivne jne. Samamoodi vastupidine perekond, mis on väga edukas ja rahalist puudust ei ole aga peres puudub hellus, hoitus, kallistused ja emotsionaalne side, kasvab välja täiskasvanu, kes võib tööalaselt ehk edukas olla aga ei tule emotsionaalsel tasandil suhetega täiskasvanuna toime, sest tal pole seda kogemust ja armastuse side lapsena olnud. Või perekonnad, kus üks täiskasvanu kohtleb lapsi halvasti ja isegi teadlikult teine täiskasvanu laseb sel toimuda ja vaatab pealt, andes lapsele alateadvusesse teadmise kogu eluks, et ta ei ole kunagi midagi väärt. Lapse aju alateadvusesse aga paneb teadmised tallele need erinevat pidi negatiivse toimemehhanismina, mis hakkab tema elu edaspidi juhtima, sest need uskumused on alateadvuses sees ja sinna salvestatud.


Kõik inimesed kannavad endaga kaasas mustreid, mis neid elu jooksul saadavad, sest igal inimesel on oma kogemused, oma kasvukeskkond, oma suhted, oma saavutused, oma läbikukkumised jne. Me kõik kanname kaasas erinevat kogemuste ja väärtuste pagasit, mis on alguse saanud lapsepõlvest ehk lastetoast. Sellest aru saamine on oluline kõikides inimsuhetes. Mitte keegi ei saa öelda „Mina olen vanem ja kogenum, kauem elanud ja mina tean mida ma räägin.“ Eriti tahetakse seda lastele öelda aga teine inimene ei ela sinu elu. Aga sinu teadmised, sinu mustrid ja sinu kogemused, sinu suhted, sinu kasvukeskkond ei ole kunagi samad, mis on selle teise inimese omad olenemata vanusest. Alati võib suunata ja arutleda teemade üle aga mitte öelda kuidas keegi teine oma asju elus tegema peaks või mis sina arvad on õige või vale, sest sinu mustrid võivad olla hoopis teised.


Aju ei suuda teha vahet sellel, mis on tõde ja mis valena väljamõeldis ja uskumus mille me oleme kelleltki omaks võtnud ja omaks loonud oma elu jooksul. Üks viimaseid uurimusi Queen’s University poolt 2020 näitas, et meil on keskeltläbi 6200 mõtet päevas ja üks teine 2005 avaldatud uurimus, et pea 80% meie igapäevastest mõtetest on tegelikult negatiivsed mõtted. Täiskasvanuna, mitte teadlik olles oma sees toimuvast ja mustritest mida me endas kanname, laseme autopiloodil juhtida oma elu ja tihti juhatada sel teel kuristikku. Teadlikkus oma mõtetest ja mustrites on oluline, et osata ennast paremini juhtida ning osata teha enda jaoks parimaid valikuid kui ka oma laste jaoks, et anda neile edaspidiseks eluks tugev aluspõhi. Tuleb aru saada ennast piiravatest uskumustest, mida on teadliku mõttetööna iseenda sees erinevate tehnikatega võimalik ümber programmeerida. Oma elu juhtimine on alati täielikult meie endi kätes ja kõik hakkab pihta sellest mis on meie pea sees. Elu juhtu kunagi niisama, vaid sina juhid alati ise oma elu aga vastavalt enda sees istuavatele alateadvuses istuvatele mustritele.