Kuna ma pildilolijat veidi tunnen siis tean, et siin oma poolteist aastat on ta kaasas käinud minu töödega ehk jälginud mida ma teen ja vaikselt temalgi tekkis soov minu juurde pildistama tulla. Kevadel, aprillis pöördus ta minu poole sooviga, et kas ma läheks ta pulmapidu pildistama, mis nüüd ülehomme juba ongi, kuid kahjuks selleks ajaks on suvised nädalavahetused kinni ja pulmade hooaja broneerimine hakkab juba pool aastat enne sügisel, kui mulle pannakse kalendrisse järgmisesse aastasse pulmade pildistamisi kinni. Aga sealt tookord väike idupojukene sai idanema pandud ja ütles, et ta tahaks millalgi tulla ikka buduaari ka tegema. Läks siis paar kuud mööda ja uuesti ühendudes, et pulmad tulemas ja ka see ilus number 50, et tuleks teeks. Mehele, telefoni trükkides, tegime näo, et räägib minuga mu palverännakul käimisest, millest me muidugi ka rääkisime aga samas tuules said ka muud asjad aetud. Tuli ja tegime ning vahepeal tuli see 50 ka ära. :)
Kui ma neid pilte töötlesin siis jälle omaette mõtlesin, et mul on nii kahju, et ma iseennast oma silmaga pildistada ei saa, et ma tahaks ka. Ma ikka jätkuvalt näen naisi võrratult ilusana ja suvi möödubki nädalavahetused pulmi pildistades, nädala sees buduaarid ja perepildistamised. Ja väga palju on olnud mul just suvel nüüd olnud buduaaris naisi kes on 50-55 vanuses ja paljud juba ka neist vanaema staatuses. See on nii äge, et sellest vanuse teemast on vaikselt hakatud üle saama ja keegi ei saa öelda, et sa ei või või ei saa teha. Ja huvitav on veel see, et need üle 50 naised sõidavad valdavas enamuses mu juurde Tallinna üle Eesti ja eil ole suures osas kohalikud linnapreilid. Võibolla neil on rohkem julgust ja pealehakkamist aga vähem enesekriitikat, sest linnas ikka kiputakse ennast teistega võrdlema.
Aga kui ma me vestlusest mõned jupid välja võtan ja peale piltide saamist kirjutab mulle:"Uskumatu, et seda ütlen aga olen uhke enda üle. 50 aastaselt nii hea välja näha…jumalast norm ju :D". Ja alati on huvitav kuidas mees reageerib ja muidugi küsisin ka, et mis sealtpoolt tuli: "Tead, ta oli sõnatu. Kallistas ja musitas ja tänas ja ütles, et imeilus. Et selline ma olen tema silmis koguaeg olnud." See lause on täpselt see mida ma ikka ütlen, et meie näeme tegelikult naisi sellisena ilusana ja eriti mehed, iseasi on mida ise endale räägite ja sisestate. Meie maailma ei loo meile keegi teine, vaid meie ise.
See 50 on paljudel see kui juba selline mõnus oma vaba elu hakkab, lapsed pesast ära saadetud ja hakatakse iseennast taasavastama, et võib juba endale nüüd ka igasugu ägedaid asju lubada ja keegi ei keela täiel rinnal elu nautida. Suur osa naisi neist, kes on tulnud mul siin buduaari pildistama, on tulnud esimest korda elus fotograafi juurde ja päris pull, et esimene pildistamine on buduaar ja kohe vups riided maha. Sealt edasi juba tulevad portreepildid ja ka perepildid. Muidu kui ei teaks siis arvaks, et loogiline oleks ju teistpidi.
