Siit jutust koorub lahti küsimus mida võib küsida iga inimese ning tema töö tegemise kohta – kas sa oled oma töö eest saadava palga või raha vääriline? Lihtsalt sama ausalt kui see alasti naine siin pildil, kirjutan ka veidi selle teema taustast.

Siin paar päeva tagasi läks ühes fotograafide grupis arutluseks fotograafia koolituste teemal, kus üks inimene tõstatas teema fotokoolituste hindade üle, mille jätkuks järgmine inimene tõstatas teema, et mis koolitused Eesti maastikul fotograafide poolt üldse toimumas on. Mina julgelt kirjutasin seal all oma järgmise nädala koolituse osas, et olen korraldamas „esimest korda“ (panin meelega ja teadlikult selle sõnastuse) oma buduaari-akti pildistamise koolitust ning panin viite siia oma koolituse alla: https://www.facebook.com/events/1993808624047859/ ning kirjutades sealjuures ka veidi pinnapealselt oma eelnevast taustast sõnadega: Mina isiklikult oman isegi mingeid rahvusvahelisi koolitaja pabereid, olen varem koolitanud aastaid eri valdkondades – ärimaailmas a la meeskonnatöö koolitusi ning suure hulga täiskasvanute loovkoolitusi, lisaks juhtinud ja korraldanud erinevaid konverentse, koolitusi, üritusi ning suuri heategevusprojekte.

Selle peale üks inimene kirjutas minu sõnumi all: „Antud teema ja Koškini jutu jätkuks küsin: Tegu on su esimese koolitusega. Oled sa kindel et sul on piisavalt anda ja sa oled 250€ vääriline?“

Mind suht üllatas selline küsimus, et kus küsitakse kas ma olen vääriline. Kas ma olen väärt vastu võtma raha, eriti siis kui ma teen „esimest korda“ fotograafia alast koolitus-workshopi? Kui aus olla siis tegelikult sellest suuremaid foto workshoppe on saadud mitu korda juba korraldatud ka ja muidu olen väga palju koolitanud muudel aladel. Kuigi ma saan aru, et inimesed näevad raha nii, et see läheb otse kellegi tasku, arvestamata kõikide kuludega (sellise koolituse puhul ei ole need ka väikesed, rääkimata kõikidest muudest kuludest) ja fotograafide puhul üldse arvatakse, et mis see klõpsu tegemine siis ära ei ole ja miks sa üldse raha küsid, nägemata kui palju tööd tegelikult selle klõpsutamise taustal teha tuleb ning kui palju tuleb koguaeg ennast arendada ja õppida. Koolituse osas ma siis võiks hakata küsima, et kas stuudio on selle vääriline, et teda terveks päevaks renditakse, kas modellid on selle väärilised, et neile tasu makstakse, kas koolitusel kõik osalejad on seda väärt, et neil on toitlustus hinna sees ja nad ei peaks mõtlema ise toitlustuse või tunnise ringijooksmise peale, kas see saadav pildimaterjal koolituselt on osaleja jaoks väärt jne. Lisaks tulu tuleb koolitusel üldse alles siis kui on piisav arv osalejaid, sest kulud ei kao. Kui ma koolituse tegemisele mõtlema hakkasin, siis ma mõtlesin kohe, et ma ei taha teha suva koolitust üle jala, et kui teen siis ikka teen korralikult, et inimene saab ise õppida ja kogeda ning enda jaoks võtta maksimumi, mitte , et tullakse kohale suvalisse loengusse, kus ma lihtsalt tuimalt tunnike räägin. Ükski koolitus ei ole ühepoolne protsess ja sellel on kaks osapoolt ning kõik sõltub sellest kuidas ka ise panustatakse. Ekstreemsema näitena, mul tuttav tegi kunagi tantra koolitusi, kus kaks päeva teatud tundide arvuga koolitus maksis 1200.- kus õpiti a la kaaslast märkama, puudutama ja šokolaadi imema 😃. Päris paljud tuttavad oma tutvusringkonnast käisid ja kiitsid ja mul ei tulnud kordagi mõttesse, et see inimene, kes seda koolitust neile kõigile tegi, poleks olnud selle tasu vääriline ning tal oli järjekord taga. Arvasin, et jummalasta äge ning nii tubli ja oleks ise ka läinud kui oleks lubada saanud 😃. Või kas massöör, kes lihtsalt oma kätega inimest puudutab on väärt selle eest tasu saama, kas advokaat on väärt tasu saama sinu huvide eest seistes, kas personaaltreener on väärt öeldes sulle ette harjutused mida sa tegema pead, juuksur on väärt su juuste lõikamise eest jne.

Miks arvatakse, et fotograaf ei ole väärt oma töö eest saama tasu? See on nii lõputu teema, kus fotogruppides on jagatud teemasid, et tule pildista ja tee oma tööd hästi aga meil pole raha maksta aga saad üritusel ühe joogi ja suupisted, selleks peaks ju piisama aga tähtis on pildid oleksid head ja kvaliteetsed ning kätte peab saama kohe järgmine päev. Ohh ja mulgi oleks jube ägedaid näiteid siia tuua mida kõike öeldud või lahendusi pakutud on või kui palju küsitakse kas soodsamalt saaks või kirjutatakse liiga kallis või et meil ei ole maksta. Unustatakse ära, et fotograafil on tööde maht iga kuu kõikuv ja erinev aga maksud tuleb maksta, tehnika vajab hooldust ning soetamist ja uuendamist, töötlustarkvarade eest tuleb iga kuu maksta, elekter, vesi, kütus + igasugused kontoritarbed, raamatupidaja arved jne. vajavad meil ka tasumist. See on ettevõtlus mitte lihtsalt klõpsu tegemine. Tasuta lõunate arvelt kahjuks kulusid ju ei kata. Mis ei tähenda, et ma poleks teinud enda tervise nimel, mis mu füüsisele kasulik, sest see on inimesel kõige olulisem, näiteks vahetust, et pildistamine massaažikordade vastu või tennis kinkekaardi vastu jm., mis mul muidu ära jääksid. Tegelikult olen enda elus väga paljust loobunud, et ma saaks seda tööd teha mida ma ise nii väga armastan ja jumaldan, mis ei olegi mõõdetav rahas.

Aga eks see ole igaühe enda otsustada, kas kellegi fotograafide töö ja pildid kõnetavad ning see raha mis makstakse selle eest on inimeste jaoks seda väärt? Kas saadud kogemus ja emotsioon ning mälestus piltide näol kaalub üle selle makstud numbrid? Kas fotograafis nähakse inimest või kedagi, kes mitte millegi eest või tühipalja foto eest raha ära võtab? Kas fotograaf on ka inimene, kes teeb samamoodi tööd kui kõik teised?

Kas mina olen väärt? Jah ma olen väärt naisena, emana, tütrena, õena, sõbrannana ning töötegijana. Mittekeegi ei saa öelda, et ma pole väärt või et ma pole vääriline. Iga inimene on väärt talle parimat ning ärge laske ennast maha teha kui keegi teine nii ei arva ning ärge seadke selliste sõnade peale ennast ja oma tööd kahtluse alla. Sina ise tead, mida sa väärt oled ja see on kõige olulisem.