3. päev. Peale 50km. tegemist on järgmise hommiku ootus päris huvitav, et kas jalgele ka saab. Alguses vaikselt hommikused toimetused veidi jala alt hellade jalgadega. Kuna ma hommikul tegin kiiruga eilse päeva postituse ja lükkus mul jalgele saamine ja kõndima hakkamine 8.30ks. Esimesed 2km. jalad harjusid jälle käima ja 3'ndast kilomeetrist alates liikusin juba oma normaalses rütmis edasi. Sedasi tegin kohe esimesed 10km. ära. Siis tahtis rada minna ookeanist eemale ja mina otsustasin hoopis ookeani äärest liikuda (kuigi üks kohalik onu üritas mulle selgeks teha, et rada läheb teises suunas) ja varbad vette pista. Liikusin 2km. paljajalu ja mu jalad rõõmustasid külmas ookeani vees. Täielik spa nauding. Ja kui plaastreid näed siis need on ennetamiseks, tunne oma jalanõusid ja jalgu. Lisaks ookeani ääres oli üllatav täna see, et meri küll möllas aga tuult üldse polnud ja vahepeal oli päike ikka nii intensiivne, et panin pikavarruka dressika selga ja kapuutsi ka päe, mõeldes ise, et küll see kapuuts võib vahest geniaalne asi olla. Rand aga oli täis tonnide viis väärtuslikku kraami, et kui saaks siis ma veaks sealt suure osa kive ära. Ookean on need ümmarguseks teinud ja seal oli nii mega ilusaid kive aga no ei kannata ju neid kaasas kanda. Isegi üks kivi tundus liig koti kaalule.
Ookeani poolt ära tulles aga otsustasin, et panen tossud koti külge rippuma ja proovin edasi liikuda plätudega ja vaatan kuhu välja jõuan ja kas üldse kannatab. Juhtus nii, et terve ülejäänu tänase panin rõõmsalt plätudes päeva lõpuni. Jalad tänasid mind, said hingata, ei hõõrdunud ja seal kus vesi oli, said koos plätudega vette mindud ja jahutust saadud. Kilometraaž tuli täna pea 32 kokku ja lõpetasin 17.30.
Seiklesin siis igasugu muid radu pidi, kui ametlikku camino teed ja sai ka kõvasti asfalti täna võetud. Kui ma ühes alberques korra peatusin, et passi tempel saada ja ka seal ka eilset saksa meest nägin ja rõõmsalt tervitatud sai siis tahtsin mina veel edasi minna. Kaart näitas, et Viana do Casteloni on veel 11km. minna ja selle suuna võtsin. Minu selja taga aga tuli üks naine ja läks jutuks ning küsis kas ta tohib tulla koos minuga ja ilmselgelt võis. Seega sain täna tuttavaks taas uue sakslanna Barbaraga, kel vanust 61 aastat. Töötanud 35 aastat ühes firmas turunduse peal eelmise aastani, kui hakkas tundma, et hakkab läbi põlema ja said mingi diili kokkuleppele, et vähema koormusega teeb mingi aja ja siis liigub ära aga paar aastat veel pensionini minna. Seega oli olnud väga stressis ja töö läbi põletanud ja nüüd teeb enda jaoks caminot.
Nagu ikka siis viimased 5km läheb tempo maha ja kohalejõudmine tundub nagu kaugel mägede taga ja see 11km oli kõik asfalt. Põhimõtteliselt lugesime kilomeetreid, kui palju veel minna on ja ta suutis täna ka oma jalad täielikult ära põletada.
Lisaks avastas Barbara suure ehmatusega, et ta on kaotanud ära camino raamatu, mille jättis ilmselt joogi ja päikesekreemi pausil kivile. Õhtul nüüd läks taksoga seda otsima.
Viana do Castelos oli Barbara raamatu tõttu täitsa eksinud, kuna see ütleb kuhu minna ja mis majutus võtta. Sakslastel Saksamaal müüakse sellist special raamatut ja eilsel vanimal sakslannal oli see ka ja see neil nagu piibel. Kuna mina ka veel ei teadnud kuhu minna siis Camino Ninja äpist nagu ikka otsisin ja leidsin ühe kloostri, mis oli meie pargipingist, kuhu maha istusime, 200m. kaugusel. Jumal tänatud selle eest. Kuna Barbaral camino passi polnud siis ei teadnud, kas saab tulla ja tal oli tähtis privaatne tuba. Astusime siis need paarsada meetrit kloostrisse ning selgus, et Barbara saab 30 raha eest privaattoa ja hommikusöögi. Ja Camino passi ostis ka kloostrist. Mina võtsin koha aga ühistuppa, mis on viisakas kolme voodiga tuba 10 raha eest, kus oleme kahekesi ja see mustanahaline Norra mees mul praegu norskab kõrvalvoodis nii, et koli ööseks vist koridori. Peab vist neid kõrvatroppe otsima hakkama.
Kloostrites siin ühistoas annavad nad aga paberist linad. Õigemini voodilina ja mingi asi mis peaks padjapüür vist olema aga mina auku selles ei leidnud üheski otsast. Aga mul on mureta, kuna mul on kaasas ka nelinurkne magamiskoti siselina, just selle teadmisega, et saan selle vajadusel linaks lahti teha ja nüüd on mul superluks olemine. Tegin sellest isegi pilti.
Minu tänane päevakulu:
10.- majutus
2.5 raha - neljane pakk väikeseid jogurtijooke ja kaks pudelit vett
3.5 raha - õhtune poeskäik hommikuks mango, kaks vett ja leivale pasteet
Ja muide kui ma hull veinijooja oleks siis oleks see paradiis. Veinide hinnad hakkavad 1,45st ja suur hulk on 2-3 euro ringi. See suur 5 liitrine pakk 4-7 eurot. Eile sakslanna pakkus mulle ka punast ja see vein oli lihtsalt jumalikult hea mis talle poest toodi.
Ja veel, eilsel pildil oli näha Peremehe leib mu lõuna ajal. Kuna siin saab ainult saia ja sellega lolliks minna siis mina elan puhtalt Eesti leival, mis ongi siiani siit ostetud määradega mind toitnud. Tänaseks pool pakki söödud ja kotis kilod vähenevad. Tegelikult mul oligi 1kilo toitu kassas, leib, ülisuur apelsin ja ka suur õun ning ka pakk kaeraküpsiseid, mis ei taha kuidagi alla minna ja muidu on ülihead. Nii et kott peaks 5 kilo kanti nüüd jääma. Ja kuna tegelikult üldse isu pole siis sellest on piisanud.
