Hetkel on ilmselt see aeg kui koroonaviiruse teema on haaranud ja mõjutab kõiki ja fb sein jookseb läbi nii artiklitest, kui inimeste piltidest tühjadest poelettidest, kes nutab, kes teeb nalja. Naljast on küll asi kaugel aga terve huumorimeel tuleb alati kasuks. Ausalt öeldes olen teemat paar nädalat jälginud, kuna tulemata see ei jää ning eriti hakkasin esmaspäevast jälgima, kui tegelikult siis juba oli kinniste ukse taga jutt, et tuleks eriolukord välja kuulutada aga seda lükati neljapäeva hilisõhtuks edasi.
Kuigi viirus kulgeb enamusel kergesti ja lapsed pea üldse sest teemast pääsevad siis tuleb ikkagi võtta mõistusega, et kõikide organismid ei ole nii tugevad ja isegi varjatul kujul enesele teadmata võib mõnele inimesele saada see saatuslikuks, kes on noorem kui need üle 60 aastased. Ilmselt jõuab see rohkem inimestele kohale ka alles siis kui tuleb uudis esimesest traagilisest lõpust meie riigis ning siis hakatakse rohkem ka mõtlema. Aga selge on ju see, et kõik need nädalavahetuse peod ja üritused aitasid koheselt siin päevade jooksul asjale plahvatuslikuma ulatuse anda ning järgmise nädala alguseks ilmselt räägime juba hoopis muudest kolmekohalistest numbritest kui hommikune uudis ütleb, et Saaremaa kahele lisandus eile juba 16 ja lisaks 21 Harjumaal ja 4 Tartus.
Teisipäeval läksin poodi ja teadsin, et kohe on tulemas eriolukord, mis on päevade küsimus ja et on vaja koju osta varud ära kuna pole kommet muidu mingeid varusid hoida, enne kui see torm peale tuleb ja letid tühjad on ning poed on rahvast täis. Nendel päevadel oli veel hommikul väga rahulik käia, kui poes oli veel üksikuid inimesi ning sai rahulikult mõelda mida vaja oleks. Aga poes olles oli enda jaoks täiesti mõistusevastane osta kokku mingeid varusid teadmisega, et järsku üks päev pole kodust välja asja ning siis enam kuskil teiste inimeste seas väga liikuda ei soovi ning ka poes käia. Käisin veel eile peale pildistamist poest läbi kuskil poole 3 aeg ning siis oli vaatepilt hoopis teine. Rahvast oli poes hulgi ning enamuse kärud olid kraami pilgeni täis ja omaette rahuga mõtlesin, jumal tänatud, et ma pole ainuke loll 😃. Nagu sõbranna käis ka minu jutu peale poes ning ütles, et seal olles ja asju ostes varuks on „tõeline idioodi“ tunne aga juba täheldas, et lettidel oli asju vähem. Mõistus lihtsalt ei taha omaks võtta. Aga noh, süüa on ju vaja ja aja peale sööb ära ikka.
Eile Ringvaade aina reklaamis, et neil üks nakatanu annab intervjuu, kes tuli suusareisilt koos sõbraga ning täitsa oma head tuttavad, kellega eelmine nädal sai veel naerdud, kui reisil olid, et kui tulevad tagasi ja koroona oht on ja karantiinis peavad olema, et siis kolivad ajutiselt üksteisega kokku. Nüüd aga nii ongi, et üks on viiruses, teisel hetkel andis test negatiivse vastuse ja igaüks istub omas kohas kinni. Kuigi intervjuu andja on tõesti alati sellise positiivse mõtlemisega ja inimest tundmata võib nii mõndagi mõelda kui ütleb, et naljakas on aga nutta oleks ka mõttetu ning positiivse hoiaku hoidmine on tegelikult tähtsam. Aga noh terve mõistus säilitada on ka oluline, samas kui elu jääb seisma vähemalt 5 nädalaks ning ei saa ka perega koos olla. Tegelikult on inimesel ikka nii, et kui enne kui oma tuttav ei ole tundub asi kauge aga kui keegi oma tuttav jääb siis on tunne, et asi on muutunud ohtlikuks ning võtab ära ka oma vabadust. Ega keegi ei taha pikaks ajaks tuppa luku taha jääda nii, et liikuma ka ei pääse ning kanda endas viirust.
Loen, et kirjutatakse, et kuidas ürituste korraldajad, teatrid, restoranid jne. kõik suure löögi alla satuvad aga selle alla satuvad väga palju, eriti, kes midagi enda jaoks teevad väikeettevõtjatena ja seda inimestega. Oma sektorit fotograafi seisukohalt ja teiste fotograafide poole pealt vaadates on ees ootamas väga raske aeg, kui tegelikult veel pildistad viimaseid privaatseid pildistamisi, uusi broneeringuid peale ei tule aga asjade kiire edasimineku osas oled nädalaga nagu tööst ilma ja sissetulekuta ning see võib kesta suveni. Aga kõik koolitajad, massöörid, füsioteraupeudid, treenerid, videograafid, käsitöökokad kes teevad eritellimusi jne. on ju kõik täieliku löögi all, et ei ole ainult nii, et tuntumad sektorid ja asju suuremalt korraldavad kohad. Igatahes üks viirus paneb kogu ühiskonna proovile, toimub taas krahh ja teeb sellega omad korrektuurid. Saab paljudele väga raske aeg olema, sest arveid on ju vaja maksta ning süüa osta.
Aga nagu yin ja yang on igas halvas asjas natukene head ja igas heas asjas natukene halba, et asi tasakaalus oleks. Ise mõtlen aga sedapidi, et see koju jäämine on jälle paljudele kasulik just vaimse tervise poole pealt kui ka peresuhete osas. Kuigi on neid, kes saavad kodust tööd teha, jääb ikkagi aega üle ükskord iseendale või perele ja kodus veetmisele, maja koristamisele või juba mingite aiatööde tegemiseks, sest olles ausad siis nii mõnelgi võtab varahommik ärkamine ja tööle sõitmine päevas mitmeid tunde ära, mis nüüd kätte jäävad. Aeg aeg maha võtta, tööstressist taastuda, saab rohkem magada ning mõelda enda jaoks mida ja kuidas edasi. Eks see paneb ka paljud peresuhted proovile aga kui sellest perioodist väljutakse siis arusaamaga, et koos ollakse tugevamad või siis elu teeb hoopis muudmoodi omad korrektuurid. Samas ehk tekitab paljudes firmades hoopis olukorra, et enne kui oli kontoris töölkäimine igapäevaselt kohustuslik ja tagumikutunde teha siis nüüd jõutakse arusaamale, et tööd on võimalik jaotada ja teha ka nii, et ei pea kontoris kohal olema ja samas ikkagi on töötajatel kõik tehtud andes inimesele rohkem vabadust, paindlikkust ja aega oma aega planeerida ning kodukontorist tööd teha. Igatahes ses muutuste osas on põnev jälgida kuidas asjad muutuvad ning ühiskond sunniviisiliselt ümber kohaneb tehes teed uuele ajastule.
Aga samas kodus aega veetes on mõnel võimalus õppida paremini süüa tegema või olla söögitegemisel loomingulisem ning haarata sellesse protsessi ka kõik muud pereliikmed ning ühiselt teha, kodu saab ära koristada või suurpuhastust kogu majapidamises teha ja aeda korrastada, raamatuid lugeda või huvitavaid podcaste kuulata, teha joogat või muud trenni mõne äpi põhjal või mõne äpi põhjal oma keeloskusi parandada või uut keelt õppida, oma mingeid ideid ja mõtteid korrastada ja mõni mõtleb mõne äpi või startup firma välja, internetist ka huvitavaid arendavaid ja edasiviivaid teemasid lugeda, perega lauamänge mängida või leida koos muud huvitavat tegevust (siinkohal soovitan väga raamatupoest tellida endale neid ägedaid Fontenegro kaardipakke ehk vestluskaardid, mis on pere, suhete, sõbrad teemalised ja kodus pere keskel nendega vestlusi läbi viia on ülihuvitav ning mis võib näiteks mõnel lapsevanemal oma lapse maailma kohta silmi avada ning ka suhteid parandada) või siis hoopis naised võite ka minu blogist jutud läbi lugeda aega üle jääb https://www.kadripurje.com/blogi/ Seega ise mõtlen, et tegelikult kui pildistada ei saa siis on nii palju muud teha ning mine tea järsku hakkan hoopis raamatut kirjutama ja üht unistust vaikselt teoks tegema kui vahepeal nälga ei sure.
Igatahes, soovin, et teil kõigile kainet mõistust, et hästi läheks ja võimalikult väikeste kahjudega kõik sellest olukorrast välja tuleks ning üksteisele toeks oldaks.
No ja leidsin täpselt sobiva pildi ka kogu selle teema juurde. Ja no sai pikk jutt ja võiks palju pikemaltki aga elate üle 😃
