Niipalju kui on inimesi nii palju ka on erinevaid soove, unistusi, mõtteid, vajadusi. Kõige nende taha jääb aga sõna motivatsioon ning enese mugavustsooni ületamine. Üheks faktoriks paljudest on nende asjade juures ka meiega kaasas käivad inimsuhted. Millised suhted meil on, kas meil on tugivõrgustik, sõbrad või sõpruskond, kes meil kõrval on? Me oleme sotsiaalsed olendid ja vajame suhtlust erinevatel tasanditel, mis toetab ka meie vaimset tervist.
Siin vaikselt vahest lugedes inimeste "salajasi" kirjutisi, teatud kohtades, joonistub väga palju välja üksindust, et sõbrad on ära kadunud või need sõprussuhted enam ei kõneta ning ei leia enam ühiseid teemasid või pidepunkte. Tänapäeval on ju lihtsalt sõbraks internet, mis võimaldab välismaailmaga mitte kokku puutuda ja kapselduda oma väiksesse maailma, luues tunde, et ollakse osa suurest maailmast ning lisada näiliselt oma sõbralisti lugematu hulk inimesi, keda enamuses päriselt ei tunta. Aga see üksindus ja tihti ka sõna depressioon on omavahel käsikäes koos käivad sõbrad, kes võivad väga lähedaseks saada. Üksindus on nagu tänapäeva moodne haigus, millest võiks siin pikalt veel kirjutada ja mida kogu see interneti maailm võimendab.
Kõigil on erinevad eluetapid. Alguses täiskasvanuks saades on ikka palju üritusi, liikumisi, käimisi ja sõpru, erinevad koolid, mis inimesi kokku toovad. Siis tuleb töö, pere, kus fookus muutub hoopis teiseks ja ka huvid. Siis saavad lapsed suureks ja on jälle aeg teistmoodi elu elada. Ehk elu on koguaeg muutuses ja sellest lähtuvalt meie huvid ning ka meie isiklik areng. See, kes me olime eile, ei ole see, kes me oleme täna ja homme ei ole me need, kes olime täna.
Ma olen näinud mõnes kohas teemapüstitusi, et kuidas leida endale uusi sõpru ja ei tea mida teha. Siinkohal on muidugi see interneti võlumaailma kasu, et küsi ja sulle antakse. Seega olen näinud ka vahvaid julgemaid teemapüstitajaid, kes on mõnes grupis kirjutanud välja ise, et otsib uusi sõpru-tutvusi, kirjutades välja detailse ülevaate endast, oma huvidest ja mõttelaadist, kuni selleni, et kunstküünete maailm ei huvita ja teiste taga kirumine ning ainult eluraskutest rääkimine samuti mitte. Või otsitakse ühise huvi-hobiga tegelevaid inimesi, kellega koos asju teha. Ja nende postituste all olen ma näinud hulgi kommentaare, keda too inimene kõnetanud ning huvi tutvust luua kohe olemas. Kõige taga on julge pealehakkamine ja sellest on ainult võita, sest kaotada pole midagi. Ühes kohas nägin kommentaarina isegi, et on loodud selline grupp nagu sõbrannade grupp, kust võimalik endale uusi inimesi ellu leida: Sõbrannade grupp https://www.facebook.com/groups/1641639126151560/ ja vaatasin, et seal privaatses grupis on lausa üle 6200 naise, mis on päris suur hulk potensiaalseid uusi tutvusi ja võimalus vähemalt mõnda uut sõbrannat leida kasvõi üle Eesti.
Mida iganes keegi otsib, siis seda võimalik leida on, kui on julge pealehakkamine. Inimestel on erinevad huvid ja tutvusi on võimalik ka leida ise aktiivne olles, osaledes erinevates kohtades - käies trennis (tean inimesi, kes on leidnud ja moodustanud üksteisega sõpruskonna lausa rühmatrennist), käies koolitustel, kus on koos sama teema huvilised, üritused-koolitused, mis on pikemad kui 1 päev, erinevad klubid nagu noortele JCI, naistele LCE, meestele RTE. Käisin eelmine aasta ühel koolitusel, kus üks naine oli teist korda samal koolitusel ja mitme päeva jooksul oli nii tore, kuidas ta mitu korda ütles, et kujutage ette ma leidsin siit eelmisel korral endale uue sõbranna, millest ilmselgelt vaimustuses oli ja mida vist väga ammu juhtunud polnud.
Seega kui sa tunned, et üksindus kipub ligi siis võta samme ette, et see nii ei oleks. Asi on sinus - mida sa ette võtad? Mitte keegi teine ei saa sinu elus muutust luua, kui sa seda ise ei tee ja iseendasse kinni jääd. Ja julge pealehakkamine on alati pool võitu.