Neuroteadus näitab, et külgetõmbeseadus on tõsi, kuid mitte maagilisel või metafüüsilisel moel. Selle taga on väga konkreetne bioloogia: aju kujundab meie reaalsust vastavalt sellele, millist infot ta pidevalt kogeb ja millistele mustritele ta on häälestatud. Hea näide sellest on klassikaline eksperiment kassidega, keda kasvatati keskkonnas, kus nad nägid ainult ühesuunalisi triipe. Kui nad hiljem tavalisse maailma toodi, ei suutnud nad tajuda mustreid, mida nad üleskasvamise ajal ei näinud. Nende aju oli sõna otseses mõttes ümber kujundatud vastavalt sellele, millist visuaalset sisendit nad said.
Neuroteaduses on see eksperiment tuntud kui üks selgemaid tõendeid sellest, kui plastiline on arenev ajukoor. Kassipojad, kes kasvasid ainult vertikaalsete triipudega, ei suutnud hiljem tajuda horisontaalseid objekte, hüpata horisontaalsetele pindadele ega jälgida horisontaalselt liikuvaid stiimuleid. Sama kehtis vastupidises suunas horisontaalsete triipude keskkonnas kasvanud kasside puhul. Nende visuaalne ajukoor reageeris ainult tuttavatele orientatsioonidele, teised jäid justkui “nägemata”.
See näitab, et aju areng ei ole täielikult geneetiliselt ette määratud. Varajane kogemus kujundab seda, millised närviühendused tugevnevad ja millised nõrgenevad. On olemas kriitiline periood, mil aju on eriti vastuvõtlik keskkonnale. Sama põhimõte kehtib ka inimese puhul. Meie aju areneb varases eas tugevalt kogemuste mõjul: see, mida me näeme, kuuleme ja õpime, jätab sügava jälje närvivõrgustike ülesehitusse. Kui teatud stiimulid või kogemused puuduvad, võivad vastavad ajupiirkonnad jääda alaarenenuks või omandada teistsuguse funktsiooni.
Inimese aju toimib täpselt samal põhimõttel. Meie uskumused, lapsepõlves kuuldud sõnumid ja identiteedisildid muutuvad filtriteks, mille kaudu me maailma tajume. Kui sind kasvatati uskuma, et elu on raske, et sa pole piisavalt hea või et sa ei vääri edu siis aju hakkab töötlema reaalsust nii, et need uskumused tunduksid tõsi. Mitte sellepärast, et maailm oleks objektiivselt selline, vaid sellepärast, et sinu närvisüsteem ei suuda vastu võtta infot, mis on sinu sisemise mudeliga vastuolus. Aju ei näita sulle maailma sellisena, nagu see on. Ta näitab sulle maailma sellisena, nagu sina oled.
See protsess ei piirdu ka ainult lapsepõlvega. Ka täiskasvanuna kujundab sinu reaalsust see, millele sa tähelepanu annad, mida sa tarbid ja millest sa räägid. Aju töötleb umbes 99% infost automaatselt, ilma et sa seda teadvustaksid. See toimib nagu sotsiaalmeedia algoritm: ta näitab sulle rohkem seda, millele sa keskendud, mida sa kardad, mida sa ootad või millele sa emotsionaalselt reageerid. Seetõttu on oluline olla teadlik sellest, millist sisu sa tarbid, enamik sellest ei ole loodud selleks, et toetada sinu arengut või vaimset tervist. Kui sa kirjutad Google’isse, et "miks ma olen halb” siis ta leiab sulle sada põhjust miks. Kui sa kirjutad “miks ma olen võimeline” siis ta leiab sada teist põhjust. Aju teeb sama: ta otsib tõendeid selle kohta, mida sa enda kohta usud.
Näidetena välja tuues toimib see nii:
1. “Ma olen inimene, kellel pole õnne.”
Aju hakkab:
• ignoreerima positiivset
• märkama rohkem negatiivseid sündmusi
• tõlgendama neutraalseid olukordi halvana
• valima alateadlikult käitumisi, mis kinnitavad “halba õnne”
2. “Ma olen inimene, kes ei saa kunagi suhteid toimima.”
Aju:
• ei märka tervislikke suhtevõimalusi
• otsib tõendeid, et suhe on “jälle hukas”
• tõlgendab partneri neutraalseid signaale ohuna
• käivitab kaitsemehhanisme, mis ise suhte saboteerivad
3. “Ma olen inimene, kes ei oska raha hoida.”
Aju:
• ei märka võimalusi teenida
• ignoreerib võimalusi säästa
• võimendab impulsse kulutada
• valib automaatselt mustreid, mis hoiavad sind samas rahalises seisus
4. “Ma olen inimene, kes on alati stressis.”
Aju:
• otsib pidevalt ohte
• ei märka rahulikke hetki
• võimendab väikseid probleeme
• hoiab närvisüsteemi kõrgendatud valmisolekus
5. “Ma olen inimene, kes ei ole loominguline.”
Aju:
• ei märka inspiratsioonihetki
• ei luba sul proovida uusi asju
• tõlgendab loomingulisi ideid “rumalatena”
• hoiab sind turvalistes, tuttavates mustrites
6. “Ma olen inimene, kes on alati teeb asju viimasel hetkel.”
Aju:
• ei märka võimalust alustada varem
• lükkab edasi isegi siis, kui pole põhjust
• kinnitab identiteeti “ma lihtsalt olengi selline”
• tekitab sisemist pinget, mis hoiab edasi lükkamist elus
7. “Ma olen inimene, kes ei ole väärt armastust.”
Aju:
• ei märka hoolivust
• tõlgendab lähedust ohuna
• lükkab eemale need, kes tegelikult hoolivad
• valib alateadlikult inimesi, kes kinnitavad seda uskumust
8. “Ma olen inimene, kes saab alati hakkama.”
Aju:
• võimendab enesekindlust
• otsib lahendusi, mitte probleeme
• märgib ära võimalused, mitte takistused
• suunab sind tegutsema isegi ebakindluses
9. “Ma olen inimene, kes õpib kiiresti.”
Aju:
• loob kiiremini seoseid
• võimendab tähelepanu
• otsib olukordi, kus õppida
• ei lase vigadel enesekindlust murda
10. “Ma olen inimene, kes väärib head elu.”
Aju:
• valib tervislikumaid suhteid
• märkab võimalusi, mida varem ei näinud
• tõlgendab väljakutseid kasvuna, mitte ohuna
• loob käitumisi, mis toetavad paremat tulevikku
11. “Ma olen inimene, kes leiab alati lahenduse.”
Aju:
- märkab võimalusi, mida teised ei näe
- suunab sind tegutsema, mitte muretsema
- rahuneb kiiremini, sest usub, et lahendus on olemas
12. “Ma olen inimene, kes õpib kiiresti.”
Aju:
• loob kiiremini seoseid
• ei lase vigadel enesekindlust murda
• võimendab uudishimu ja tähelepanu
13. “Ma olen inimene, kes suudab eesmärke saavutada.”
Aju:
• loob järjepidevust ja distsipliini
• ei lase tagasilöökidel identiteeti murda
• märkab väikseid samme, mis viivad edasi
14. “Ma olen inimene, kes hoolitseb enda eest.”
Aju:
• märkab väsimust ja vajadusi varem
• loob automaatselt tervislikumaid harjumusi
• suunab sind tegema valikuid, mis toetavad heaolu
15. “Ma olen inimene, kes on avatud võimalustele.”
Aju:
• märkab juhuseid ja uusi teid
• tõlgendab muutusi kasvuvõimalusena
• loob rohkem sotsiaalseid ja tööalaseid kontakte
16. “Ma olen inimene, kes on enesekindel.”
Aju:
• vähendab enesekriitikat
• võimendab positiivseid kogemusi
• suunab kehakeelt ja häält kindlamaks
Aju “baasvõrgustik” hoiab sind pidevalt kooskõlas sellega, kellena sa end näed. Kui sa identifitseerid end inimesena, kes ei suuda keskenduda, siis aju loob keskkonna, mis hoiab sind hajevil. Kui sa näed end inimesena, kes on terve, tugev ja distsiplineeritud, siis aju toetab käitumist, mis viib sind trenni, paremate valikute ja järjepidevuse poole.
See ongi teaduslik seletus sellele, miks identiteet kujundab saatust. Me ei tõmba ligi seda, mida me lihtsalt soovime, vaid seda, milleks meie aju on häälestatud. Kui muuta seda, kuidas aju on “kodeeritud”, muutub ka see, kuidas me maailma näeme ja millist reaalsust me loome.
