Ma saan nüüd lausa järjejuttu kirjutada sellest kategooriast: „Kirjad minule“. Pooleli jäi jutt eelmine aasta, selle koha peal ja mäletate seda lugu mis oli: https://www.kadripurje.com/blogi/lydia-hotell-tartus-ja-mehe-armastusest-oma-naise-vastu/


Vahepeal kui oli palju vett merre voolanud ja päevi ja öid vahetunud tuli mulle maikuus sisse kiri taaskord sellelt samalt mehelt:


„Tere, Kadri! 

Kirjutan sulle see kord mitte üksi ja salaja, vaid oma kauni kaasaga koos. Esiteks tahame teada, kuidas sul läheb? 😊

Kui küsida, kuidas meil läheb, siis pärast sinu ja naise kohtumist Lydia hotellis on asjad meie jaoks läinud ikka ainult hästi. Mitte et nad enne kuidagi halvad olid loomulikult. Abikaasa kogemus sinuga oli üks paras julgustükk, mis end sajaga ära tasus ning ka mina sain sellest inspiratsiooni, kuidas veel enam oma kaunist naist kummardada. Ka minu vaatenurgast tasus see kingitus ennast 200% ulatuses ära, sest nagu ma ütlesin, ei teinud ma seda ilusate piltide pärast, vaid selleks et näha, kuidas selline võimalus muudab mu naist (ja ka meie ühist kooslust). Kuigi üks neist ilusatest piltidest ripub suurendatult meie magamistoa seinal aga naise kogemus ja jutt teie kohtumisest pani praktiliselt kohe kasvama ühe teise ideepuu minu peas. Me mõtlesime, et üheks meie elu põnevamaks muutmise võimaluseks oleks see, kui me tuleksime sinu juurde järgmine kord koos pildistama. Ja et see ei oleks midagi lihtsat ja kerget, aga ikkagi ka lõbus ja erootiline, siis me ei mõtle mõnda nunnut ninnu-nännu fotosessiooni kuskil hubases roosas stuudios, vaid buduaar/akt looduses. Mis oleks veel suurem järgmine julgustükk, kui oma armsamaga kaamera ees ürgses looduses mõned tunnid veeta? 😊


Teiseks me nüüd siis tahamegi teada, kas sul on veel üks vaba päev vahemikus 20.07.2021-02.08.2021, mil sa saaksid meid nõnda pildistada. Kas sa tead mõnda ilusat ja privaatset veekogu (meie eelistus oleks järv, jõgi) äärset kohta, kus meid pildistada või otsime vastavalt sinu ajalistele võimalustele ise meile sobiva (Harjumaal)?“


Saime siis veel kirju vahetatud ning koha mis nad ise valisid ja aja paika juuli keskpaigaks, mis tuli teekond võtta ette Kakerdaja raba lähistele Voose külla. Oi ja selle kohta kuidas ma sinna saabusin, majutust pakkuva peremehega kohtusin, et uurida, kas olen õiges kohas ja mind peaaegu, et välja oleks visatud, selle eest, et ma saabusin sinna pool h varem, et õues jalutada ja ringi vaadata pildistamiskohti kui ka minu paarike oli juba enne mind pool h varem kohal, võiksin ma lausa terve romaani kirjutada. Pole veel elus sellist asja näinud ega kohanud aga sellest ehk võibolla kunagi ka saab kirjatükk valmis.


Saabus siis pildistamise päev ja koht ise oli Jägala jõe kaldal, lähedal kohale, kus ma oma naisteüritusi teen ning ma juba ette teadsin, et no see vesi on seal küll külm ja saab ilusasti nibud kikki. 😃 Aga vahelduseks mujal põnevates kohtades pildistada on palju huvitavam. Igatahes rõõm oli kohtuda nüüd ka selle mehega, kes on nii toetav oma naisele olnud ja temast minuga nii ilusasti kirjutanud. Meil oli ikka lõbus ja tore, need 2h pildistades jooksid käest. Tegelikult minu süül sai veidi mehele liiga ka tehtud kui mul tahtsin, et nad sinna jõe kaldal olevasse võrkkiike roniksid ja paarkümmend minutit mul pildistada laseksid. Võite arvata, milline oli peale seda mehe tagumine pool peale sellist raskust vastu võrku olles. Seekord ei saanud tagumik triibuliseks vaid lilla ruuduliseks, noh nagu peaaegu verevalumid aga lohutame sellega, et ilu nõuab omi ohvreid vahest.


Oli siis paar päeva mööda läinud kui jõudsin arve saatmiseni kuna ka selle osaga tuleb tegeleda, ise kibeledes tegelikul ka väga juba nende piltide töötluseni jõudmist. Aga no see mees noh võttis jälle mu hinge kinni kui talt tuli arve saatmise peale selline vastus:


“Tere Kadri!

 

Mul juba käis korraks ehmatus läbi, et äkki on pildid, aga ei. 😊 Usu meid, me ootame neid samamoodi. 😊 Arve on tasutud.

 

Me tahtsime sulle juba pühapäeval kirjutada, aga aeg lendas ja ei tulnud võimalust.

Tahtsime sind veel tänada, sest lisaks meie pildistamisele tegid sa veel midagi. Mida, me täpselt ei tea, aga see võib minna kategooriasse “Ma olen ikka kuradi hea fotograaf” (rääkisin neile pildistamise ajal ühe huvitava pildistamise loo, kust see lause välja võetud ja millele viidatakse). 😊 Ühesõnaga me kõnnime alates laupäeva pärastlõunast pilvedel ning iga puudutus, mis meie vahel juhtub või isegi juhuslik pilgu vahetus päädib enne olematu armumisjoovastusega. Justkui oleks meid tabanud sinu kaamerast mõni nool, mis oleks purustanud ahelad, mis isegi veel peale enam kui kümmet aastat koosolekut, hoidsin meid mingit viisi üksteisest eemal.

 

Me oleme tänu sinule ilma nende piltidetagi seitsmendas taevas, nii et aitäh veelkord selle seikluse eest. 😊

 

Parimat soovides

…”

 

Ei noh minu poolest võib see mees ka see aasta selle minu klientide seas vähemalt aasta mehe tiitli saada aga seda siis tuleb aasta lõpus igaks juhuks veel üle vaadata, ei tea mis mehi veel vahepeal näha võib ning kes kirjutada oskab ja oma tundeid julgeda teiste ees niimoodi välja ka näidata. 😃 Mina olen südamest tänulik aga neile, et nad on lubanud mul seda lugu ja ilu ka teiega jagada.