Hiljuti mingis Facebooki grupis üks noor 9 kuud rase otsis fotograafi ning pani kuulutuse üles, kus ühe teise naisterahva poolt lisati koheselt kommentaar: "9 kuud rase juba hakkab sünnitama. On liiga hilja pildistamiseks....". Lugesin seda kommentaari ja kõigepealt hakkas mul kahju sellest noorest postitajast, et talle esimese vastusena kohe nii lajatati ja teiseks on kuidagi tekkinud mingi tobe suhtumine ja jutt, et rasedaid peale 7 kuud pole enam ilus pildistada. Ma vist olen ikka see vastuvoolu ujuv fotograaf kellele väga meeldivad just lõpurasedad ja neid on mulle sattunud pigem isegi rohkem kui neid 6-7 kuu rasedaid. Kui praegu mõtlen siis on olnud mul just hulgi neid, kes sünnitanud paar päeva või nädalake-kaks peale pildistamist.
Mulle meeldivad need suured kõhud pildistamisel just seetõttu, et see jääb päriselt ka näha. Näiteks sügisel, talvel, kevadel teha rasedast pilte kampsunitega, mis on suured ja lohvakad siis see kõht jääb ka sealt vahelt paistma. Tihti ma lasen rasedatel istuda ja kui pildistama tuleb 6-7 kuud rase ja ma ta istuma panen, pildi jaoks siis mida piltidel ei ole on kõht, sest see lihtsalt kaob ära. Siis on jälle mure, et kui palju saab seda kõhtu punni ajada, et ta üldse istudes kuidagigi pildi peale jääks.
Tean muidugi, et osadel rasedatel tekib hirm, et "ma olen paks ja suur" kui peale 7 kuud pildistama tulla siis ausalt pole mul veel olnud ühtegi rasedat keda pildistada ei saaks ja kes kole jääb, täpselt samamoodi nagu on olnud vanuse ja kaaluga buduaaripiltide osas. Rase peabki terve välja nägema ja sellega käib paraku pea alati kaasas ka kaalutõus, mis ongi loomulik. Enamasti raseduse aeg on nii ilus aeg, et see, et su keha suudab last kanda ja uut elu tekitada on suurim rõõm, mida kogeda, olenemata sellel ajal keha muutusest. Ma isegi hea meelega läheks sünnitust pildistama, kui naine on nagu täiskuu aga tean, et sealt on võimalik saada pildile võrratut hetke, kus naise kaal lõpuks piltidel ei mängi mittemingisugust rolli ja need pildid annavad edasi hoopis midagi muud.
Aga see sessioon, mis mul siin on siis oli mul dilemma, et kas ma panen selle ägeda toolis istuva külje pealt pildistatud pildi või selle vahva vastu seina pildi, kus on naba peal näha rasedusarmid. Ja ilmselgelt FB panin ma selle pildi, sest see naba peal istuv jänku on jummalasta vahva tegelane. Kirjutasin veel talle, kui pildid teele panin, et sul on naba peal need venitusarmid nagu Jänku ning et neid ma ära ei võta (no teate ju mind küll, et ma näen ilu seal kus ehk mõni teine mitte ja ei loo illusiooni sellest, et keegi on täiesti perfektne plastik) ja ta vastas sellele naerunäoga, et jaa kutsungi jänku kõrvadeks. Blogi päisesse panin aga selle tooliga pildi. Ja nagu te näete siis suht sünnituse lähedal kõht on ilusasti istudes näha. :)
Ahh ja sellel sessioonil olin ma nagu mingi ülirõõmus plika, esiteks need megaägedad triibulised püksid, mis tal olid, ajasid mind lihtsalt rõõmust nii pöördesse, sest mulle meeldivad värvid ja eriti kui midagi on nii vahvat kui need ja teiseks see ruum ise üldse, mis atmosfääri annab piltidele. Aga ulllalallalaaaa, selles stuudioruumis ma pildistasin esimene kord ja kui need pildid on minu enda jaoks juba jummalasta fantast siis oodake vaid, kui tuleb aeg, et ma saan seal mõnda ägedat täitsa seks buduaari pildistada, sest ma tean, et see ruum on täiesti killer piltide jaoks loodud. Nii, et käsi püsti kes tahab seal ägedat buduaari teha või kasvõi kihvti portreesessiooni. Olete oodatud.
Ma leian, et kunagi ei ole millegi jaoks hilja, ei ole hilja kaalust alla võtta, ei ole hilja ennast vormi ajada, ei ole hilja uut tööd otsida, ei ole hilja midagi uut õppida, ei ole hilja firmat alustada, ei ole hilja reisida, ei ole hilja enne sünnitust veel pilte teha jne. Inimesed ise tekitavad mingeid pseudo mõtteid ja probleeme ja takistusi oma elus, miks midagi ei saa või siis selle enesekindluse lööb kõikvele kellegi tobe kommentaar. Kõike saab kui väga tahetakse ;)
