Me elame ajastul, kus üha raskem on näha iseennast ning järgnev põlvkond, kes peale kasvab on iseendas üha rohkem segaduses. See on see kuidas maailm ja tehnoloogia muudavad nägemust inimesest endast ning kuidas see inimese psüühikale mõjub. Nii endas segaduses inimesi pole kunagi varem olnud kui nüüd. Sulle näidatakse mingisugust ideaali ja sisestatakse igapäevaselt, et sa võiksid veel parem olla või, et sa pole piisav, läbi erinevate müügistrateegiate, et sa veel rohkem tarbiksid asju, mida sul tegelikult vaja pole. 50 aastat tagasi, enamus inimesi elas rahus iseendana, kus ei pidanud hullupööra muretsema, et millisena keegi kellelegi oma välimusega paistab. Ise olla oli palju lihtsam, kui seda nüüd saab kunagi olema. Ei olnud vaja suuri huuli, kunstrimpsmeid, geelküüsi, suuremaid rindu jne. vaid ilu oli lihtne ja puhas ning inimene sai olla see kas ta on.
Ühe näitena saab tuua ja enamus teab sellist firmat nagu Gilette, mis toodab raseerijaid. Gillette ei hakanud naistele raseerijaid tegema sellepärast, et naised neid tahtsid ja nad lõid selle vajaduse ise, et müüa rohkem. See oli üks varaseid ja kõige edukamaid näiteid turundusest, mis loob probleemi, et müüa lahendust. Tänaseks oleme jõudnud sinna, et naiste jalakarvad on häbiväärsed ja üldse kehakarvad. Sul peab kõik kindlasti aetud olema, sest muidu sa ei sobitu. Muidu keegi märkab või muidu keegi ütleb midagi või veel hullem keegi vaatab viltu või räägitakse seljataga taga. Ühiskonna surve mingile loodud iluideaalile on nii suur, et inimesel ei lastagi olla iseendana. Sa pead olema osa karjast.
Järgnevatele põlvkondadele tuleks õpetada pigem ennast armastama ja aktsepteerima, sellena kuidas me sündinud oleme ja aru saama, et geneetika määrab meie välimuse ning ka arutlema ja mõtisklema sellel teemal, mitte, et lapsi kasvatavad nutiseadmed, mis ütlevad milline keegi olema peaks ja mis aitab kaasa nii palju väärale minapildile iseendast. Hästi kurb on vaadata tänapäeva mõjuisikutest/influenceritest eeskujusid, kelle igapäevaseks teemaks on näidata, kuidas mingit toodet endale näkku panna, mõjutades noorte arusaama, et tal on ka kõike seda vaja ning luues arusaama, et siis saab ta ka selline olla. Kas meil on kedagi eeskuju noortele, kes näitab, et iseendana, ilma peale midagi määrimata on ilus olla? Sest tundub, et kogu sisuloome on läinud üle sellele, kes maksab oma ilutoodete reklaami eest. Mu ihukarvad tõusevad püsti, kui ette jookseb jälle keegi, kes oma sisuloomes, peegli ees näitab, kuidas te ennast meigib ja midagi endale peale määrib. Milline ajupesu igapäevaselt noortele ja need, kes seda teevad, aitavad kaasa üha rohkem noortele väärarusaamadest iseendasse. Seal ei käi kääsas muud juttu kui, et ilus olla, mitte see mis looks taskaalu, et miks mingi toode päriselt kasulik on, sest siis kukuks ju kogu see sisuloome kokku, sest enamus pole kasulik.
Jah, enda eest tuleb hoolitseda ja nahka hoida siis kui seda vaja - nahka niisutada, tervislikult toituda, trenni teha aga see ei võrdu tohutus kogustes ilutoodete ostmisega ja igapäevaselt ebavajaliku peale määrimisega. Kuulake nahaarste, mida nemad räägivad. Ja pole see ainult, et probleem oleks noorte seas, vaid see on ka paljude naiste endi seas, kus emad ise juba sellises staadiumis, et otsivad oma 13 aastastele tütardele, et milline küünetehnik on nõus lapsel,välja arenemata küüneplaadile, kunstküüsi paigaldama, sest ilus on ju. Ei ole.
Ja ma leian, et mu töö on üha enam vajalik, et näidata naisele, et ta on päriselt ilus iseendana ning peegeldada seda piltidega tagasi.
