Naistepäeva postituseks sobib hästi üks Hiltonis toimunud buduaarisessioon, mille pildil olev naine sai mehelt kingiks nende 11 aastapäeva puhul koos 101 roosiga. Mees juba aasta varem, 10 aastapäeva puhul, küsis aga tookord ei läinud asjaks ja võttis küpsemine aastakese aega. Nii armas on ikka ja jälle näha mehi, kes on valmis panustama ja veidi pingutama oma naise nimel, et armastus ikka kestaks. Eks muidugi meestel veidi nende pildistamistega omakasu ka sees aga suurim eesmärk on ikka oma naist üles tõsta ja näidata talle kui ilus ta on.


Armastus ja hoolimine on ikka järjepidev tegevus, kuigi naistepäev on ilus traditsioon, kus paljud teavad, et tulevad lilled ja tordid ning mõnel juhul ka väikesed kingitused siis peaks see olema kestev projekt läbi aasta, kus leitakse põhjust meeles pidada või kasvõi niisama üllatada mõne ilusa lillekimbuga ka väljaspool olulisi tähtpäevi. Lillede kinkimine ei ole küll suur kontimurdev asi aga naise südames on see midagi hinge puudutavat ja teadmine sellest, et sind märgatakse ja sust hoolitakse. Võti naise südamesse on ikka vaikselt läbi ilusate žestide.


Meeste puhul ma arvan, et ka see lillede kinkimise teema tuleb tihti lapsepõlve perest ja sealolevatest eeskujudest. Seal kus isa ostab lilled ja annab väikesele lapsele ka kimbu või õiekese, mille laps saab emale viia ning ema soe kallistus ja rõõm ning tänulikkus annab tunde, et ta tegi midagi suurt ja olulist. Ja sellest heast tundest ja rõõmust saab lapsesse kodeeritud, et lillede kinkimine on üks ilus asi. Aga on ka neid mehi, kes õpivad selle teadmise, et lilled on tee naise südamesse ära ka alles täiskasvanuna kuna lapsena seda eeskuju ei ole, läbi hea partneri, kes väärtustab meest.


On mehi, kes tihti kingivad naisele lilli ja kodus on koguaeg need laual siis ei saa see olla kunagi iseenesest mõistetav asi, et naine on harjunud, et mees toob lilli ning see on tavapärane asi. See väärtus selle taga on tegelikult nii suur, sest see on pidev hoolimine ja armastuse välja näitamine. Lillede saamine on alati oluline ja tunnustamist väärt asi. Mitte midagi ei ole kunagi iseenesest mõistetav ja ka armastus sinna kuuluvate tegevuste või žestidega mitte.


Eile õhtul või juba öösel istusin kontoriruumis põrandal maas, kus oma poeg laua taga voltis Kusudama origami paberlilli, aidates liimida kokku volditud tükke, sest rahvatantsu rühma poisid olid otsustanud trupi tüdrukutele ise lilled kinkida ja need ise valmistada. Oi ja need tulid päriselt ka nii ilusad. Ning juttu oli ka klassiõdedele lillede kinkimisest, kus nad vist ikka said kokkuleppele, et kamba peale kingivad ja iga tüdruk saab lille. Minu süda on on selle peale nii soe ja tänulikkust täis ja rõõm seda kõrvalt vaadata.


Aga naised, olgu teil täna üks imeline päev ja kui pole seda inimest, kes teile lilled kingiks siis ostke endale, koju lauale, lilled ise ja tähistage iseennast.