Mõned naised on vahest lihtsalt juba oma olemusega nii ägedad naised, et peale pildistamist emotsioonid voolavad üle ääre ja nad ei karda seda ka välja näidata. Ja enne pildistamist võivad meilid juba oma kirjastiiliga minu jaoks lõbusad olla ja mind naerma panna, sest on aru saada juba inimese tüpaazist, et ta on elava olemusega.
Aga see lugu hakkas meil nii, et ükspäev tuli mulle konkreetne kiri postkasti sõnumiga: „Tere Kadri, mul on vaja taas ennast leida ....🙂 enda sensuaalsus- seksuaalsus- naiselikkus....nimekirja võiks jätkata....😃 Olen 53
Mina vastasin tema kirjale: „Sa ikka tead, et number mingit rolli ei mängi ja ennast võib iga aeg avastada 😃. Millal sul aega on?“
Tema: „ No number ei mängi rolli jaa aga enesekindlus on vaja taastada. Ma tulen Hiiumaalt... 14 juunil sobiks hästi, kui see vaba. Varem on vist liiga kiirelt. Ma ei oska midagi tahta😃 kus või mis...kuigi...äkki juukseid sättida ja väike make up.
Vahepeal täpsustasin talle oma kirjaga pildistamise aegasid ja muid asju.
Taas kiri temalt: „Oh vaatan ja vaatan sinu pilte ja loen lugusi... ma juba kohe tormaks kohale😂 aga...pean siiski jätma 14’ndaks. Appi ma olen juba nii õhinas😂 6’ndal pean olema tööl. Enne seda veinipäevad Haapsalus...😃 ja tahaks mingit super ägedat pesu ka kuskilt leida😍 Ma püüan kellaaja homseks välja mõelda...ilmselt jääb 16.00 või pisut siia- sinna. Ma võtan ikka meigi ja soengu ka... kui juba siis juba 😊
Jõudis siis see juuni keskpäeva aeg kätte kui kohtusime ja pildistamise tegime. No ma ütlen, et mu töö viib mind ikka kokku maailma ägedate naistega ja meil oli lihtsalt nii lõbus ka pildistamise ajal. Ja siis muidugi see uskumus enda kohta ja jutt, et ma pole piltidel ilus jne. jne. mis on täielik jamps alati. Ma olin ise ka ta piltidest vaimustuses nii nagu ikka kõikide naiste piltidest sest igaüks on oma olemusega.
Aga pildistasime ära ja edasi toimus suhtlus mu fotolehe sõnumite kaudu. Saatsin talle peale pildistamist telefoniga tehtud pildid, mis tavaliselt, kui klient lubab, teen jookvalt sessiooni ajal samuti, et kohe Insta stoorys neid hetki näidata, sest piltide tegemine võtab ju alati oma aja ning tahan aegajalt näidata seda hetke kohe, mis just oli.
Väljavõte tema emotsioonidest kohe peale pildistamist kui saatsin talle endale ka telefoniga tehtud pildid. Vahepeal minu vastused on ära võetud.
„Appi kui head. Ma kohe keksin läbi linna. Teen suured pildid seintele nyyd. Nii lahe oli sinuga. Aitähhhhh.“
„No tütar imestas ja minestas 😂 Aga kiitis taevani. Et ikka nii ägedad pildid ja niiii ilusad.“
„Nii ilusad pildid ma koguaeg vaatan. Super super.“
„Ma riputaks isegi igale poole neid pilte. Ma vist panen oma pildid kohalikku bussipeatusesse……. Niiiiiiiii ilusad on, ma ikka puht sõge mutti 😂. Muud teha ei saa ainult vaatan.“
Nüüd aga hetk kui ma olin talle saatnud pildid välja valimiseks, et ta leiaks ise oma lemmikud ja mulle potsatas kiri:
„Kadri krt. 😂 500 pilti….ma valin neid sügiseni. 😂 Johhaidiiii ma ütlen. No püüan anda endast parima. Ma küll lootsin, et tsik tsik tuleb sinu poolt kenasti valitud pildid ja ongi tehtud."
Ja nii ka läks, et pool aastat hiljem kirjutasin ja tundsin muret, et ta pole valikut teinud ja ma pole saanud talle pilte ära anda:
„Heia, sain hakkama jaaa, jeekim kui palju ilusaid pilte jäi maha :D mida rohkem lappasin seda segasemaks läks 😂 Sa peaksid oma näpu vajutamisega tõsiselt tegelema edaspidi :D, et see nii kiirelt fotoka päästikule ei liiguks. Aga ma arvan, et ikka võid näidata mu pilte ka :)“
"No ma ikka tavaliselt yldse ei jää fotodel norm. Sa lihtsalt oled võluri“
Ja kui ma nüüd ei eksi kellegi teisega siis kohe kohe varsti on tulemas ka tütar minu juurde pildistama.
