Paljud naised on õrnad – hingelt! Nii palju on kartust tundmatute asjade osas mida pole julgetud proovida. Pidevalt toidetakse ennast arusaamaga mina ei oska, mina ei saa isegi kui asjad on tegelikult lihtsamast lihtsamad ning kätte võtmise asi. Ei juleta edasi sammuda, uurida, õppida, kogeda, ette võtta. Paigal seista ja mugavustsoonis niisama vegeteerida on ju ka muidugi tore. Pidev enda sisene kahekõne kahtlustega või sellega, et mida keegi teine arvab võib hirm läbikukkumise ees. Aga mis siis kui prooviks, teeks ja kogeks? Mis saab juhtuda? Ära kindlasti ei sure. Isegi kui mõne asja proovimine ja ette võtmine läbi kukub, mis siis sellest on? Ajad selja sirgu ja proovid uuesti. Maailmas on nii palju inimesi arvanud, et nad on milleski läbi kukkunud, kuid tegelikult on see olnud vajalik selle inimese arengu teel. Läbikukkumised on viinud elus palju paremini edasi, kui see, kui asjad oleks olnud olemata, tegemata. Ebaõnnestumised on need mis meid õpetavad, sest muidu ei oleks arengut ega edasi minekut meie endi eludes. Paljud inimesed on öelnud, et nad on oma mineviku kogemusele tänulikud, sest muidu ilma selleta ei oleks nad seal kus nad on praegu. Õppimine toimub mugavustsoonist väljas, mitte seal püsides. Ennast edasi lükates, taga utsitades, julgedes proovida, kogeda. Seega olge parem tänulikud kogemustele, mida elu teile pakub, sest igast olukorrast on midagi õpetusena kaasa võtta ja õppida. Kui sa ei proovi siis sa ei saa ka kunagi teada. Ebaõnnestumisi tuleb võtta õppeprotsessina kui seda üldse ettegi tuleb. Ja üldse, mis asi on ebaõnnestumine ja kas sellist asja on olemas kui kõik on meie elu õppeprotsess ja arenemine?
Ja nii kerge on näha kuidas teised inimesed nii kergelt oma hoiakutega meid mõjutavad. Me ise laseme sellel endale mõjuda, toimuda oma enese mõtetega. Kui lihtne on ainuüksi tegelikult kasvõi inimesi panna läbi interneti endas kahtlema või vaikselt mingite sõnahoiakutega oma suhtumist näidata. Öelda oma hoiakuga inimesele, et sina ei ole nii väärtuslik, sina ei ole oluline, sina ei tea mida sa teed, pannes ennast teisest inimesest ülevalpool seisjaks. Selle asemel, et inimesi toetada, tagant utsitada, häid sõnu öelda, me röövime pigem neilt ära eneseusu. Paljud ei suuda rõõmu tunda ega toetada teise inimese saavutusi, edukust asjade ette võtmisel. Me loeme erinevaid sõnavõtte, kommentaare ja teiste inimeste kibestumistest ja hoiakutest ning sõnadest loome me enda jaoks kolli mida karta ning mida me vaikselt toitma hakkame. Istutame oma alateadvusesse väikese tegelase, kes hakkab meie elu juhtima, isegi kui sellel tegelasel pole reaalsusega mingit pistmist. Ja seda oli suuteline tegema ainuüksi üks inimene, kes arvas millestki teisti või võtab mingi hoiaku, kes ise tegelikult elab oma ebakindlust või domineerimisvajadust kellegi teise peal välja. Me nopime üles selle ühe negatiivse ning laseme sellel enesele mõjuda, isegi kui seal kõrval on tuhat korda rohkem positiivset. Kõige kurvem on, et nõrgemad jäävadki kartma ja oma kolli toitma, sest nad lasid selle kellelgi teisel enda sisse istutada. Aga oluline oleks aru saada teadmisest, et sina oled tegelikult oluline, sina oled väärtuslik ja sina oled kõigeks suuteline, kui sa ise seda ainult tahad. Mitte keegi teine ei määra ära sinu elu kvaliteeti ning mõtteid mida sa enda sees mõtled, kui ainult sina ise. Sinu elu elamine ning selle kvaliteet on ainult sinu enda kätes ning keegi ei saa seda sult ära võtta kui ise seda ära ei anna. Seega aja aga julgelt selg sirgu ja mine edasi. Võta ka ise hoiak öelda teistele hästi, neid toetada ning tunnustada, sest see mida sa annad on see mida sa ka tagasi saad. Sinu enda energia toidab sinu ümber toimuvat ja annab sulle täpselt tagasi seda mida sa tol hetkel väärid või sinu alateadvus arvab ennast väärivat. Aga et sa teaks siis sinu enda väärtus ja väärtustamine on kinni sinus endas ja mitte kellegi teise sõnades, suhtumises või hoiakutes.
