4. päev oli päev hingele. Kui eelnevad oli keha peale suunatud mõtted ja koguaeg mööda sirget maad ja ookeani äärt minekut siis täna oli teekond nii võrratu, et esimesed 30km läksid lenneldes.
Tegin täieliku plätude päeva ja kuidagi on mu jalad sellega rahul. Vahepeal oled nagu sea sõrgadega aga tee peal on mõnusaid kohti kuhu ikka jälle koos nendega sisse astuda ja jalad saavad kohe puhtaks.
Aga rada üllatas ja nüüd viis ranniku juurest eemale ning muutub raskemaks, sest vaikselt hakkavad need tõusud tulema. Hommiku sai plaani võetud see 30km Caminhasse jõuda ja seal teel oli nii võrratud kohti ja lihtsalt nautisin seda ilu ja võtsin seda enda sisse. Need müürid kus kasvavad nii palju erinäolisi lilli, mis kõik praegu õitsevad. Iga natukese aja pärast üllatus, et jälle mingi uus sort mida veel rajal näinud pole. Siin võiks fotograafina elada ja kus ikka oleks kohti kus inimesi pildistada.
Hommikul alustasin täna 6.30 ja tee peale jäi mitu võrratut ranna kohta, üks surfarite rand, sest need lained on megasuured ja siis see teine, kus ma endale aru ei andnud, et ei maksa raske seljakotiga ookeani äärde ronida, kus kallas on täiesti viltu ning soovida kõndida ranna keskele, kus paistis mingi kohvik, et kindlasti saab seal jalad ka liivast puhtaks pesta. See rõõm varbad jääkülma rannavette pista sai ruttu võitluseks, et selle seljakotiga ja raskusega üldse edasi saada. Kujutan ette kui koomiline vaatepilt see oli ja inimesed üht lolli palverändurit mööda kallast edasi liikumas vaatasid. Aga see-eest sain ma palju huvitavaid merekarpe ka. Seega kui ma arvestuse järgi oleks pidanud 13.00 kohal olema ja ma oma seiklused teinud poleks, oleks kohal olnud aga nüüd jõudsin 14.00. Ilmselgelt olin ma taas probleemi ees, et pikk päev ees ja ma ei taha passida ja parem liigun edasi. Otsustasin teha 1,5h pausi, esialgu oma võileiba süües ja siis ma olin taevas oma mango söömisega, mis oli küll inetu vaatepilt, kuidas pargipingil, kooritud mango kahe käe vahel, üks aplalt söömas nii, et kleepuvat mango vedelikku terve nägu ja käed täis. Ma nüüd võiks lõpuni välja siin mangot süüa, sest see pole see, mida Eestis külmutatud ja sulatatult saame, vaid puhas jumalik vili. Kui söömine tehtud siis nüüd võis mind näha tund aega päriselt pargipingil magamas. Iluuni tehtud otsustasin Vila Nova de Cerveirasse minna, kuhu oli veel 15km.
Nojah seda ma nüüd juba oodata ei osanud, et nüüd hakkab suuremas osas see ronimine ja maastik hakkab mägisemaks minema. Suur osa sellest oli ikka tõusu. Kui 10 ma käisin okeilt ära siis viimased 5 tundusid elu lõputud tõusud nagu täna ma kohale ei jõua. Olin selle 15 osas otsustanud kohe, et teen seda aeglaselt ja sõna otseses mõttes ma jalutasin. Kui ma muidu liigun 6km tunnis siis nüüd läks see kuskil 4km tunnis ja lõpus viimane kilomeeter oli rajal üksi liikumas üks tigu, kes kuidagimoodi liikus ja elumärke näitas. Ja jalad hakkasid ka ütlema lõpus, et aitab tänaseks. 45km plätudega on vast ka saavutus.
Ühte lähimasse majutuskohta jõudes tuli välja, et seal enam ühtegi kohta ei ole ja see polnud üldse tore teadmine, et ma pean taas teele asuma. Aga õnneks järgmine koht oli oma 150m. kaugusel nurga taga. Kui ma kella lasin ja sealt üks tore naisterahvas välja ilmus siis vaatas mulle otsa: "Oh no, it looks like you need a place where to stay". Juba käis murdosa sekund peast läbi, et täitsa lõpp neil ka kohti pole. Aga siit sain ma ka rõõmsa üllatuse, kuna kõik narid välja müüdud siis sain tuppa ühe nariga, kus naised juba ees ning mõnele paarile mõeldud suur kahene voodi. Ja selle suure voodi, koos linade ja rätikuga sain ma üksi endale. Ja siis tuli välja, et nad pakuvad ka õhtusööki, mis kahjuks juba läbi sai (mitte, et ma süüa oleks tahtnud) ning ka 3 eri varianti hommikusööki mis maksab siis 3-5 eurot ning vastavalt su soovile kellaajaliselt sa selle ka saad. Koht on armas imelise aia ja õhtuti imelise vaatega liikuvale päikesele, kus on ka lamamistoolid vaate nautimiseks. Kahjuks limiit on 80 pilti ja pean hulgi näitamata jätma aga Instagramis stooris näeb rohkem.
Täna aga rändasin täiesti üksi ja see oli puhas nauding. Majutuskohas on taas erinevad sakslannad ja üks brasiilanna, kes elab samuti Saksamaal. Täna ma seltsida väga ei jõudnud ja paar sõna vahetasime, kuigi kõik olid väga toredad.
Tänane päeva kulu:
15.- ööbimine
