See kevadine kõige ilusam aeg kui kõik õitsele läheb. Üleeile läksid kirsid õitsele ja seda ilu on alati ainult ehk heal juhul nädalaks. Nagu ikka tuleb kevad ja õitsemise aeg alati ootamatult piltide tegemiseks ja enamasti tuleb ilma järgi kiirelt reageerida, sest kunagi ei tea milla tuleb täpselt see aeg kui kõik õitsele läheb. See vahemik on iga aasta oma 3 nädalat, et kui on soojem või kümem aeg siis sellest sõltuvalt ka õitsemise aeg. Ehk siis reaktsioon on alati see, et nüüd kohe tuleb minna ja teha. Õitsemise aeg ei ole minu jaoks kunagi väga plaanipärane asi ja kõik toimub käigu pealt.


Need pldid on veel õhtuse päikese ajal tehtud, kus oli võimalik puu varjus olla, et saada pildistada. Ja sellised pilte võib teha perega, kallimaga, lastega, sõbrannadega. Mis iganes variandis ja ilusad need on. See õitsemise aeg piltidel on nagu iseenda tähistamise aeg, mil talveunest ka ise õide puhketakse.


Aga mulle on alati meeldinud kui piltidel on ka mingi stiil ja pikniku stiil on mind alati kõnetanud ning ka sellega on võimalik nii palju erinevaid variante teha. Aga see pildistamine, kus sul pole ainult inimene, vaid ka ümbritsev, loob mingi omamoodi pildikeele, on minu arust nii palju juurde andev.


Oi mulle meeldivad kiired ja spontaansed inimesed. Ürli kirjutas mulle eile kell 16.30 ja oli mul pildistamas kell 18.45 jõudes veel Ülemistest läbi käia kleiti ostmas. Ja sellest tuli imeline seeria pilte.