4. Pauletta - Šotimaa /Scotland, Dundee

Kui lugesin, et Kadril on uus projekt käsil, teadsin et sealt on midagi lahedat tulemas. Esimest korda sattusin tema kaamera ette täpselt neli aastat tagasi ning juba siis vaimustusin tema loomingulisusest ja kirest oma töö vastu. Mõni kuu peale seda fotosessiooni kolisin Šotimaale elama.

Asusin 2016. aasta augustis Šotimaale elama koos eestlasest kaaslasega, kes oli siin juba aasta aega enne mind elanud. Mind võeti Abertay University ülikooli ärijuhtimise erialale ja tahtsin sellest võimalusest kinni haarata, et tulla välja enda mugavustsoonist ja elada mõnes teises riigis. Plaan ei olnud kunagi siia jäädavalt elama jääda, vaid pigem haridus kätte saada, paar aastat tööd teha, raha kõrvale panna ja siis Eestisse tagasi tulla.

Esimene asi, mida kogesin kui siia kolisin oli, et tavaline briti inglise keel, mida ma õppinud olin, on ikka väga teistsugune võrreldes sellega, mida siin räägitakse. Nimelt siin linnas Dundee-s, kus ma elan, on justkui oma inglise keele murre ’dundonian’, millest oli mul väga raske aru saada. Ma sain sellest takistusest üle loengute alates ja mul ei olnud muud varianti, kui inglise keeles rääkida. Peale teistsuguse inglise keele on siin ka teistsugune kultuur. Torupillid ja Šoti kildid on peaaegu iga päev tänaval näha.

Läksin kooli kõrvalt tööle. See osutus alguses raskemaks, kui arvasin, kuna ma ei saanud enamusest aru, mida mulle räägiti. Sain eitavaid vastuseid mitmetest kohtadest, kuni aasta hiljem ühte kohvikusse tööle sain. Tuli välja, et tööandja oli eestlaslikust töökusest nii vaimustuses, et sain isegi mõneks ajaks vahetuse vanemaks, et asendada puhkusel olevat vahetusevanemat. Peale aastat seal töötamist sain Zara riidepoodi tööle tänu heale sõbrannale, kes samuti siin elab ja on Saaremaalt pärit. Šotimaal elades olen saanud tuttavaks mitme erineva ja huvitava eestlasega, kes on siia kolinud jäädavalt koos perega või üksi. Saan selle pea 20-liikmelise seltskonnaga aastas umbes kolm korda kokku kui on jaanipäev, kellegi sünnipäev või lihtsalt mõni muu tähistatav sündmus.

Enne koroona kriisiolukorda käisime ka mõnikord mägedes matkamas. Eestlase jaoks on ju mäed midagi väga ennenägematut ja lisaks uute linnade avastamisele meeldib mulle mägede vahel matkata või rattaga sõita. Olen roninud näiteks UK kõige kõrgema mäe, Ben Nevise, otsa, mis on 1344 m kõrge.

Mulle väga meeldib Šotimaa ühiskond, sest inimesed on rõõmsad ja toredad. Paljud vanemad inimesed räägivad, kuidas nad on käinud Tallinnas kruiisiga, mis Dundeest kunagi Peterburgi käis. Arvan, et siin on inimestega kerge suhtlema hakata, sest kõik on väga sõbralikud. Enamus minu suhtlusringkonnast on siiski teised välismaalased, kellega olen tutvunud ülikoolis, kuid mul on ka mõni kohalik kooliväline tuttav. Kohalikud on suhtunud minusse kui välismaalasse hästi, aga see ei tähenda seda, et nii oleks kõigi välismaalastega. Probleemid ksenofoobia ja rassismiga on siiski ka siin päevakorras. Eriti on see probleem seoses koroonaviirusega suurenenud. Minu suhtlusringkonda ei ole see väga mõjutanud, aga uudistes käib see teema üha tihedamini läbi.

Hetkel toimuva kriisisituatsiooniga olen koos elukaaslasega alates 21. märtsist kodus istunud. Kuna oleme mõlemad viimase aasta õpilased lootuses cum laude-ga lõpetada, siis olemegi päevad läbi arvuti taga lõputöid, esseesid ja eksameid kirjutanud. Iga teine õhtu teeme trenni virtuaalse treeneri abil ja poes käime üks kuni kaks korda nädalas. Hetkel võime kodust välja minna ainult selleks, et poest hädavajalikku osta või sportida. Politsei patrullib tänavatel ja võib trahvida, kui tuleb välja, et pole tegelikku põhjust kodus väljas olemiseks. Enne kriisi algust oli mul tööintervjuu erialase töö jaoks kokku lepitud, kuid see jäi ära. Tööandja e-kiri oli ülesehitatud nii, et ei saanud aru millal ja kas üldse on võimalik sinna tööle saada. Koroona viirus on jätnud nii meid nagu ka palju teisi teadmatusse. Me ei tea, mis saab peale ülikooli lõpetamist. Ei tea, kas otsida tööd Šotimaal või tulla tagasi Eestisse. Igatsus kodu järele hakkab ka juba tekkima, sest mind ootavad Eestis mu kallis pere ja sõbrad.

Projekti sissejuhatav tutvustuslugu siin: https://www.kadripurje.com/blogi/reis-umber-maailma/

When I read that Kadri was working on a new project, I knew something cool was coming from there. First time Iwas in front of Kadri’s camera four years ago and already then I was fascinated about her creativity and passion to her job. A few months after that photoshoot back then, I moved to Scotland.

In August 2016, I moved to Scotland with an Estonian companion who had been already here for a year before. I was acted to University of Abertay to study business administration and wanted to come out of and to live in another country. The plan wasn’t to stay here permanently but to get the education, work some time to raise some money and then come back to Estonia.

The first thing I experienced when I moved to here was the English what I have learned, was totally different in here. Namely, here at Dundee, where I live, there is simply an English dialect 'dundonian', which was very difficult to me to understand. I overcomed the obstacle over the lectures and there were no options other than speaking English. In addition to a different English language, there is a different culture here also. Bagpipes and Scottish rags can be seen on the street almost every day.

I went to work here also. It turned out to be harder at first than I thought because I didn't understand most of what I was told. I received negative answers from several places, until a year later I got a job in a café. It turned out that the employer was so enthusiastic about Estonian hard work that I even got a shift parent for a while to replace the shift parent on vacation. After working there for a year, I got to work for Zara's clothing store thanks to a good friend who also lives here and is from Saaremaa. While living in Scotland, I have become acquainted with several different and interesting Estonians who have moved here permanently with their families or alone. I meet this group of almost 20 people about three times a year when it's Midsummer's Day, someone's birthday, or just some other celebration.

Before the corona crisis, we sometimes went hiking in the mountains. For an Estonian, mountains are something very unprecedented, and in addition to discovering new cities, I like hiking or cycling between mountains. For example, I have climbed the top of the highest mountain in the UK, Ben Nevis, which is 1344 m high.

I really like Scottish society because people are happy and nice. Many older people talk about how they have gone to Tallinn on a cruise from Dundee to St. Petersburg. I think it's easy to get in touch with people here, because everyone is very friendly. However, most of my social circle is other foreigners I have met at university, but I also have some local out-of-school acquaintances. The locals have treated me as a foreigner well, but that does not mean that it is the case with all foreigners. However, problems with xenophobia and racism are also on the agenda here. In particular, this problem is exacerbated by the coronavirus. My community has not been much affected by this, but this topic is getting more and more frequent in the news.

With my current crisis, I have been sitting at home with my partner since March 21st. Since we are both last year's students hoping to finish cum laude, we have written dissertations, essays and exams through the computer for days. Every other night we train with a virtual trainer and go to the store once or twice a week. At the moment, we can only leave home to buy essentials or do sports. Police patrol the streets and may be fined if it turns out there is no real reason to be out at home. Before the crisis, I had a job interview for job for my speciality, but it was canceled. The employer's e-mail was structured in such a way that it did not understand when and if it was possible to get a job there at all. The corona virus has left us and many others unaware. We don't know what will happen after graduation. I don't know if to look for a job in Scotland or come back to Estonia. The longing for home is already starting to arise, because my dear family and friends are waiting for me in Estonia. arise, because my dear family and friends are waiting for me in Estonia.

The project introduction story here: https://www.kadripurje.com/blogi/reis-umber-maailma/

Finland - https://www.kadripurje.com/blogi/1-riin-soome-finland-espoo/
Sweden - https://www.kadripurje.com/blogi/2-laurarickard-rootsisweden-vasteras/
Norway - https://www.kadripurje.com/blogi/3-maria-norra-norway-oslo/
Scotland - https://www.kadripurje.com/blogi/4-pauletta-sotimaa-scotland-dundee/
Switzerland - https://www.kadripurje.com/blogi/5-barbara-sveits-switzerland-basel/
Australia - https://www.kadripurje.com/blogi/6-brenda-autraalia-australia-laidley/
New Zealand - https://www.kadripurje.com/blogi/7-eve-uus-meremaa-new-zealand-nelson/
Columbia - https://www.kadripurje.com/blogi/8-miret-kolumbia-columbia-cartagena/
The Republic of Dominican - https://www.kadripurje.com/blogi/9-maarja-dominikaani-vabariik-dominican-republic-cabarete/
USA - https://www.kadripurje.com/blogi/10-helen-ameerika-uhendriigid-usa-boston/

4. Pauletta - Šotimaa /Scotland, Dundee

Sarnased blogipostitused

1. Riin, Soome/ Finland, Espoo

2. Laura&Rickard, Rootsi/Sweden, Västerås

10. Helen - Ameerika Ühendriigid / USA, Washington